Blogi on olnud varjusurmas. Kuid viimasel ajal olen järjest teravamalt tajunud, et kuskil on inimesed, kellest mina väga hoolin ja kes tegelikult tahavad ju teada, kuidas ma elan.
Tagantjärgi kirjutada ei viitsi, aga edasi võib küll minna.
Minu kallis poeg tegi üksi iseseivalt paar sõbrapäeva kaarti-kirja.
Emmele kirjutatu: "Ema, sa oled minu särav lill."
Issile: " Isa, mina olen see, keda sa armastad."
Ja õpetajale: "Õpetaja, ma armastan sind ja mulle meeldivad sinu kodused ülesanded."
Sõna armastama olevat neil koolis igal pool. Taavi lauale on kirjutatud ma armastan Annat ja kiigele ma armastan Sergiot kolmandast klassist.
