pühapäev, 31. jaanuar 2010

Kuues

Ühel õhtul istusin Paulo kõrvale autosse ja teatasin talle, et mind ei huvita tema arvamus, mina ostan juba täna meie perele ühe otsa piletid Eestisse. Tema vaatas mind muidugi kohkunud näoga ja küsis, mis juhtus. Tegelikult ei juhtunudgi midagi, lihtsalt villand sai. Ma talun suhteliselt normaalselt külma, kannatan nurisemata ära vihma ja enamasti mulle isegi meeldib tuul, aga kõik kolm korraga ja pikka aega järjest on minu jaoks ikka juba liig. Sel aastal on koguaeg sadanud ja puhunud. Ainuke koht, kus sooja saab, on dussi all ja ka seal oli mul au olla see, kelle pesukorra ajal gaas otsa sai ja selle tagajärjel külmast lõdisev ja tigetsev fuuria voodisse pidi ronima.
 Kui varem oleme alati uue aasta esimesel
 päeval ühe supluse teinud, siis sel aastal ei tulnud see kõne allagi. Aga vaadake ise. Siin on aasta 2009 esimene päev



Ilm oli ilus, tuulevaikne. Vesi ja õhk mõlemad kuskil 18 - 20 kraadi, veetsime rannas tükk aega.
Laura on pildi peal püksatu väga lahedal põhjusel. Kahe-ja poolene Laura teadis väga hästi, et pissi tuleb potti teha. Aga seda teadis ta ka, et kui juhtub, et püksid siiski märjaks saavad, siis tuleb need kohe jalast ära ajada. Sama lugu oli ka ujumsriietega. Püksikud jalas, sai rannas ilusati mängida, aga nii kui vette minnes vesi jalgevahele jõudis, pidi ta tagasi rätiku juurde jooksma ja märjad püksid jalast ajama.

Ja nüüd siis selle aasta pildid, tehtud tegelikut ühel 2009 viimastest päevadest.


Vihma just ei sadanud aga tuul oli küll. Lainekõrgus umbes viis meetrit, kui mitte rohkem. Mühises juba mitu päeva järjest igal pool nii, et kõrvad olid väsinud. Olime pikal ja lagedal rannal, kus liiv oli puhutud ka ranna ja tee vahel asuva muru peale ja tuiskas üle tee. Lainepilte ei ole just sellesama ranna lauguse pärast. Taavi oli enamuse osa ajast laste liumäe taga peidus, Vahel piilus, nagu sõdur kaevikust ja arvas, et tal on sealgi hea ja ei pea ju vee äärde minema. Liumägi omakorda oli poolest saadik suure liivavalli alla mattunud. Auto oli selle poole tunni jooksul, mis me rannas olime, soolakihiga kattun. Ja ka juuksed ja riided olid soola täis.
Ja nii on see juba pikka aega. Ma kohe ei teagi, mis parem. Kas pooltroopiline Assooride talv või  - 30 kraadi.

Viies

Ka see postitus on vana võla kustutamine.
Igal aastal enne jõule mõtlen, et sel aastal teeme ühe laheda perepildi ja saadame selle kõigile sugulastele ja tuttavatele. Mingil põhjusel tuleb alati midagi vahele ja perepilt saab tehtud alles jõuluõhtul. Aga vähemalt on see tore, et igal aastal on ühel kindlal päeval perepilt tehtud, mille järgi on hea laste kasvamist vaadata. Sel aastal on meie pere siis selline. Laural oli sel aastal üks periood, kus ta otsustas, et temast pilti teha ei või. Sellepärast siis sellised näod.
Näitan siis juba veel natuke pilte
See on meie pere klassikaline jõuluõhtu roog - soolatursk kartuli ja jamsipudruga. Juba jamsipuder ise on selline, mille pärast tasub jõuluõhtut oodata.
Ja see on vanaisa käsitöö - teokarbimaailm, kus kujutatud nii Kristuse sündi kui ka tavalise rahva elu. Kahjuks said pildid tehtud siis, kui klaaskuppel oli juba peale liimitud ja tulevalgel, ei ole just suuremad asjad.

reede, 15. jaanuar 2010

Neljas

See sissekanne oli mul plaanis juba ammu, aga kunagi polnud vajalikku paberit käe pärast.
Arvake ära, kust on pärit see tekst. Tegemist on vaba tõlkega.

Ma tahan...
Ehitada paremat maailma
Austada kõiki rasse ja kultuure
Kaitsta võrdsust kõigi inimeste seas
Arendada tolerantust
Kaitsta vabadust
Väärtustada erinevusi
Aidata luua rahu maailmas.

Ei, see ei ole mingi propagandistlik pro^züür, see on Taavi jõulunäidendi tekst.
Tavaliselt ei ole mul Taavi rühma kasvataja vastu mitte midagi. Taavile ta meeldib ja oma tööd teeb ta hästi. Aga jõulunäidentite koha pealt on ta selline... imelik.

Juba kolm aastat järjest on lapsed superhästi kostümeeritud, vanematele antakse juba aegsasti teada, mida täpselt vaja. Taavi,kui ainuke blond rühmas,on juba teist aastat eurooplast kehastanud. Oleks seda ette teadnud, oleks võibolla isegi Eesti rahvariided muretsenud. Ka tekst on enam-vähem sama. Eelmisel aastal kui kõigil olid seljas EU lipu sinised tuunikad ja selle rinnal kuldne täht ning nad kõik ühekaupa hiiglaslikku gloobust silitasid, siis tuli lausa vägisi selline tunne, nagu oleks tagasi NL is. Sel aastal oli asi veidi parem. Lapsed isegi laulsid ja tantsisid veidi ja lava keskel olid gloobuse asemel Joosep ja Maarja ja väike Jeesus. Muusika on samuti alati väga hoolega valitud. Tavaliselt midagi Jarret stiilis või muidu selline internatsionaalne igavikuline instrumentaalpala. Pildistamisel tulevad ilusad pildid ja pärast pidu kõik vanemad kiidavad, et küll oli ikka ilus. Mina kaon siis vaikselt kuskile massidesse, sest päris silmakirjalik ka olla ei taha.

Olen siiamaani arvanud, et lastepeod peavad lastele endale lõbu pakkuma ja sellega seoses peaksid ka lastenäidendid eakohased ja neile endile esitamiseks toredad olema. Sel aastal küsisin huvi pärast Taavi käest, kas ta aru ka saab, mis ta ütleb. Vastas jaatavalt. Küsisin siis, kas sa tead, mis tähendab tolerantsus. Taavi arvas peale pisikest mõtlemist, et see on see, et ei tohi teisi lüüa. Ma siis igaks juhuks enam rohkem ei küsinud.

Selle aasta näidendiga oli seotud tõeline kostüümidraama. Mina olin kodune ja sinisel lehel, kui kiri tuli, mida vaja. Ja vaja oli palverändurite rätti, millele valge riie teisele poole õmmeldud. Kuna need rätid on poes küll olemas aga hirmus kallid, siis ostsin midagi sarnast, lammutasin ära ühe võrevoodi linadest, mida niikuinii enam ei kasuta ja õmblesin seda siis pool päeva sinna räti külge. Õhtul uuesti kirja lugedes jõudis järsku kohale, et seda riiet pole vaja mitte terve räti alla, vaid ainult kuskile nurka, et saaks sinna nime kirjutada. Ja üleüldse tekkis meil tõsine arutelu teemal, kas vaja on kaelarätti või õlasalli. Kui esimesed on sellised pearäti mõõtu, siis teised on suuuuured ja täisvillased. Palusin isegi Paulolt kirja lugemisel abi aga ka tema ei saanud asjast sotti. Mina omakorda olin hirmus löödud, ise arvan oma portugali keelest juba suht hästi ja nüüd pole võimeline isegi üht lihtlabast kirja kasvatajalt lugema, mis lapsevanem ma niimoodi olen. Kõik see kokku tekitas pingelist õhkkonda lausa rohkem kui ühe õhtusöögi ajal. Jõudsin omadega isegi niikaugele, et teatasin, kuidas Paulo ei toeta oma naist blabla bla. Õnneks on mul rahulik abikaasa, muidu mine tea...

Ja seda kõike selle nimel et laps kannaks ette kohustuslikku luuletust millest ta ise arugi ei saa. Aga noh, kui juba parema maailma ehitamiseks läheb siis tuleb kõigeks valmis olla.

laupäev, 9. jaanuar 2010

Kolmas

Sain siin ühe kaebue. Tuleb välja, et ühes korralikus blogis peaks olema rohkem seksi ja vägivalda. No ma siis kohe üritasin ennast parandada, kuid kahjuks pean pettumuse valmistama.
Seksist ei saa rääkida, sest mida uut ja huvitavat üks kahe lapse ema sel teemal ikka öelda oskab. Ja kuigi statistika järgi kanntab iga teine Assooride abielunaine mingit sorti perevägivalla all, siis mina olen sattunud sellisesse perre, kus keegi kedagi ei löö, solva ega mõnita. Juba küsisingi Paulo käest, et noh, kuidas siis jääb, kas hakkad sina mulle tappa andma, või hakkab isa ema peksma, sest ega statistikat ei või ju valeks ajada.
Ja tulebki välja kurb tõsiasi. Ma olengi just selline tavaline ja igav inimene, kelle elus midagi ei juhtu. Hullust teismeliset plikast on saanud keskmine abielunaine. Selline tavaline noh. Kellel nagu poleksi midagi öelda
Jah tõsi ta ju on, et mõnikord meenutan seda aega kus sai tehtud suuri otsuseid hetkeemotsiooni ajel, heldimusega. Aga enamuse ajast olen oma eluga rahul. Mul on tore pere, toredad töö ja töökaaslased ja elan ju ikkagi paradiisis. Tehke järgi kui tahate :)

Teine

Heh, öelge veel, et minu elus ei juhtu midagi huvitavat.
Täna öösel hammustas Paulo mind kõrvast, mudis siis veidi aega mu reit, nagu tahaks rasvasusprotsenti mõõta ja teatas seejärel kõva häälega:"Viis tundi telekavaatamist".?!
Ise muidugi ei mäletanud hommikul midagi.

laupäev, 2. jaanuar 2010

Esimene

Just nii ma praegu tunnengi. Elu jookseb mööda aga on asju, mis jäävad ja on asju, mis muutuvad ajaga teistsuguseks aga on siiski head, võibolla isegi paremad kui alguses.
http://www.youtube.com/watch?v=VflKiZzb4h4
Ja siis see:
http://www.youtube.com/watch?v=L-JQ1q-13Ek