Sel nádalal panime lópuks esimest korda lastele kooliminekuks pikad púksid jalga. Seni káidi kas lúhikeste púkstega vói kleidi ja sokkidega. Mingi jakk vói vihmakeep on kúll juba igaks juhuks kaasas aga váhemalt Taavil pole ma seda veel korda seljas náinud.
Sel nádalal aga langes tempereatuur jársult 18 kraadini. Ja hirmuga avastasime,et mólemad lapsed on suve jooksul oodatust rohkem kasvanud. Umbes neli kuud pole kummalgei úhtegi pika varukaga pluusi ega piksáárelisi púkse vaja olnud ja núúd tuleb válja, et Taavile on parajad ainult kaks paari. Úlejáánud on kóik kukekad vói tagumikust kitsad. Ja Laurale on eranditult kóik riided lúhikeseks jáánud, nii pluusid kui púksid. Ónneks armas óeraas andis mulle Eestist kaks paari púkse kaasa. Ja úhed mustad teksad, mida ma alles juulis vaatasin, et oi kui pikad, on núúd ilusasti parajad. Tundub, et keegi on vahepeal meie lapsi venitamas káinud.
Ja Laural on ametlikult esimene jáávhammas igemest váljas. Seda siis viieaastaselt ja kahekuuselt. Praktiliselt aasta varem kui Taavil. Ainult et selle hambaga on úks háda, piimahammas ei ole veel eest ára kukkunud. Nii ongi all keskel kaks hammast korraga suus. Taaviga láksime lópuks hambaarsti juurde, kes kaks alumist piimahammast válja tómbas, aga see lóbu maksab 80.00EUR. Ma úritan Laurat veenda, et parem on hammas ikka ise válja loksutada. Niikuinii peab ta vaeske kolm vaktsiinisústi saama ja uuesti kurguarsti juurde ja ilmsalt operatsioonile minema. See tundub juba liiga palju arste korraga. Ja Taavi on juba kade, sest tema pole nii ammu enam arsti juures káinud ja ja tahab ju ka hambaarsti juurde minna. Esimest korda elus náen last, kes palub hambaarsti juurde, ja ei taha hambaid válja logistada, sest hambaarsti juures on pónevam ja arst peseb puuriga hambaid ja teeb igemesse sústi, aga see on selline ... tunne noh... mitte valus. Hakka vói kahtlustama, et mul on laps haiglas ára vahetatud, sest minu oma kull nii ei káituks.
laupäev, 29. oktoober 2011
reede, 21. oktoober 2011
Nädalamenüü
Noh, nagu ma juba ütlesin, on meil nüüd kanad.
Kui vanaksminevad banaanid, mida ma varem kas koogi jaoks või piimakokteiliks kasutasin köögist ära kaovad, siis on see veel arusaadav. Koos kartulikoortega ja muu söödava sodiga leiavad need tee kanapuuri nurka ja kui ära ei sööda, siis sealt lähvad kõik asjad otse komposti.
Aga täna otsin kümkapist üleeile keedetud makaronipera. Olin just selle arvestusega suurema portsu keetnud, et teen perast ahjuvormi. Mida pole seda pole. Algul mõtlen, et ju käis Paulo kodus lõunat söömas, siis tuleb meelde, et neil reedeti ju töö juures seltis grillimine. Lõpuks ei pea vastu ja küsin, vastuseks tuleb: " ah need või, need läksid kanadele ".
Vot siis tuleb küll tahtmine käed puusa lüüa ja teatada, et mul on piisavalt tegemist sellegagi , et igapäevaselt perele kiiresti maitsvat ja soovitavalt tervislikku õhtusööki pakkuda, nüüd hakka veel kanadele ka vaheldusrikast nädalamenüüd koostama.
Kui vanaksminevad banaanid, mida ma varem kas koogi jaoks või piimakokteiliks kasutasin köögist ära kaovad, siis on see veel arusaadav. Koos kartulikoortega ja muu söödava sodiga leiavad need tee kanapuuri nurka ja kui ära ei sööda, siis sealt lähvad kõik asjad otse komposti.
Aga täna otsin kümkapist üleeile keedetud makaronipera. Olin just selle arvestusega suurema portsu keetnud, et teen perast ahjuvormi. Mida pole seda pole. Algul mõtlen, et ju käis Paulo kodus lõunat söömas, siis tuleb meelde, et neil reedeti ju töö juures seltis grillimine. Lõpuks ei pea vastu ja küsin, vastuseks tuleb: " ah need või, need läksid kanadele ".
Vot siis tuleb küll tahtmine käed puusa lüüa ja teatada, et mul on piisavalt tegemist sellegagi , et igapäevaselt perele kiiresti maitsvat ja soovitavalt tervislikku õhtusööki pakkuda, nüüd hakka veel kanadele ka vaheldusrikast nädalamenüüd koostama.
laupäev, 15. oktoober 2011
Back to basics.
Vist kóik minuvanused maalapsed teavad, kuidas suviti peedivagusid kóplama vói peenraid rohima vói heina tegema pidi. Nende tóóde vastu ei olnud vóimalik vóidelda, need lihtsalt olid. Nii mónigi neist endistest maalastest elab praegu linnas ja peenarde tegemine on vaid málestus. Meie láksime ajas tagasi.
Juba siis, kui maja ostmist arutasime, oli úks vótmekúsimus aia vói maalapi olemasolu. Esimesel aastal oli see rohkem Paulo isa mángumaa. Aga núúd on isa vanemaks jáánud ja aed on kóigi kohustuseks muutunud. Viimase kahe aastaga oleme minu suureks róomuks suutnud endale páris korraliku maitsetaimede ja teeheinte kogu soetada. Ja kui esimesel aastal oli rohkem kasvatamise róóm ja suuremat osa taimedest ei osanud kuhugi surada, siis tána tegin lóunasóógiks ahjukartuleid túúmiani, rosmariini ja oregoniga(oregaanoga). Nende kórvale táidetud baklasaanid peterselli ja lavendliga. Kólab nagu meistriklass, eks ole. Juurde veel jogurt kúúslaugu ja musta pipraga.
Mis meil siis praegu aias kasvab ja lóhnab?
Esimene asukas oli piparmúnt, see oli meid juba ees ootamas ja seda kasutatakse siin lihasupi sees. Tasub proovida, esialgu harjumatu aga annab vága mónusa maitse. Praeguseks kasvab aianurgas piparmúnt, múnt, meliss ja sidrunmeliss. Múúri ááres on ilus ja praegu óitsev rosmariini póósas, lavendel, estragon, ja túúmian on veel noored, neid peab esialgu ettevaatlikult tarvitama. Igapáevaselt on kasutusel oregon ja minu vaieldamatuks lemmikuks on saanud basiilik, see láheb igasse salatisse ja vóileiva vahele.
Tee jaoks korjasime Eestist sel suvel veidi párnaóisi, kasvatasime ise Eestist toodud seemnetest kummelit. Ja kasvamas ja osaliselt kuivatatud on meil piparrohtu - Satureia Hortensis (see on veel pisike ja Paulo ei luba teda puutuda) , maria luisa - Lippia citriodora (kui keegi teab eesti keelset nime, andke teada), printsihein - Cymbopogon citratus (jálle, eesti keelne nimi on mulle tundmatu) ja salvei ning ananass -salvei. Meliss ja múndid leiavad ka aeg-ajalt tee tassini.
Kóige huvitavam taim meie aias on aga arruda -Ruta graveolens,.See taim oli tuntud juba keskajast kui pahade vaimude peletaja. Taim ise on ilus ja lóhnab nagu piparkook vói kaneelirull. Tema kohta on úldiselt váhe infot aga ta vága tugevatoimeline. Vanasti usuti, et arruda mójus naistele kui afrodisiaak ja meestele just vastupidiselt. Munkadele soovitati arruda lehti tee sisse panna ja veel praegu vóib seda taime kloostriaedades kohata. Samuti on ta tuntud kui taim, mille kasutamine vóib esile kutsuda aborti ja sisemisi verejookse. Teistes allikates mainitakse et temaga saab veenilaiended ravida. Arruda keedis on vága hea desifitseeriva toimega ja seda soovitatakse ka táide vastu. Igasuguste putukate peletamiseks riputati lehti ja oksi vanasti akendele. Kuid igal pool hoiatatakse et taim on vága tugeva toimega ja ei soovitata seda seespidiselt kasutada. Huvitav on ka see, et kui taime trepi ette maha istutasime, siis kaapis Pluuto ta kolm korda járjest mullast válja. Seda kaitsvast pambustokkidest hoolimata. Tundub, et ta jááb meile trepi ette lóhnama, aga jooma me teda ei hakka.
Ja et asi ikka korralik ja loodusláhedane oleks, on meil tánasest jálle kanad. Seekord aianurgas spetsiaalset ehitatud aedikus. Nii maaláhedane, kui váhegi vóimalik.
Juba siis, kui maja ostmist arutasime, oli úks vótmekúsimus aia vói maalapi olemasolu. Esimesel aastal oli see rohkem Paulo isa mángumaa. Aga núúd on isa vanemaks jáánud ja aed on kóigi kohustuseks muutunud. Viimase kahe aastaga oleme minu suureks róomuks suutnud endale páris korraliku maitsetaimede ja teeheinte kogu soetada. Ja kui esimesel aastal oli rohkem kasvatamise róóm ja suuremat osa taimedest ei osanud kuhugi surada, siis tána tegin lóunasóógiks ahjukartuleid túúmiani, rosmariini ja oregoniga(oregaanoga). Nende kórvale táidetud baklasaanid peterselli ja lavendliga. Kólab nagu meistriklass, eks ole. Juurde veel jogurt kúúslaugu ja musta pipraga.
Mis meil siis praegu aias kasvab ja lóhnab?
Esimene asukas oli piparmúnt, see oli meid juba ees ootamas ja seda kasutatakse siin lihasupi sees. Tasub proovida, esialgu harjumatu aga annab vága mónusa maitse. Praeguseks kasvab aianurgas piparmúnt, múnt, meliss ja sidrunmeliss. Múúri ááres on ilus ja praegu óitsev rosmariini póósas, lavendel, estragon, ja túúmian on veel noored, neid peab esialgu ettevaatlikult tarvitama. Igapáevaselt on kasutusel oregon ja minu vaieldamatuks lemmikuks on saanud basiilik, see láheb igasse salatisse ja vóileiva vahele.
Tee jaoks korjasime Eestist sel suvel veidi párnaóisi, kasvatasime ise Eestist toodud seemnetest kummelit. Ja kasvamas ja osaliselt kuivatatud on meil piparrohtu - Satureia Hortensis (see on veel pisike ja Paulo ei luba teda puutuda) , maria luisa - Lippia citriodora (kui keegi teab eesti keelset nime, andke teada), printsihein - Cymbopogon citratus (jálle, eesti keelne nimi on mulle tundmatu) ja salvei ning ananass -salvei. Meliss ja múndid leiavad ka aeg-ajalt tee tassini.
Kóige huvitavam taim meie aias on aga arruda -Ruta graveolens,.See taim oli tuntud juba keskajast kui pahade vaimude peletaja. Taim ise on ilus ja lóhnab nagu piparkook vói kaneelirull. Tema kohta on úldiselt váhe infot aga ta vága tugevatoimeline. Vanasti usuti, et arruda mójus naistele kui afrodisiaak ja meestele just vastupidiselt. Munkadele soovitati arruda lehti tee sisse panna ja veel praegu vóib seda taime kloostriaedades kohata. Samuti on ta tuntud kui taim, mille kasutamine vóib esile kutsuda aborti ja sisemisi verejookse. Teistes allikates mainitakse et temaga saab veenilaiended ravida. Arruda keedis on vága hea desifitseeriva toimega ja seda soovitatakse ka táide vastu. Igasuguste putukate peletamiseks riputati lehti ja oksi vanasti akendele. Kuid igal pool hoiatatakse et taim on vága tugeva toimega ja ei soovitata seda seespidiselt kasutada. Huvitav on ka see, et kui taime trepi ette maha istutasime, siis kaapis Pluuto ta kolm korda járjest mullast válja. Seda kaitsvast pambustokkidest hoolimata. Tundub, et ta jááb meile trepi ette lóhnama, aga jooma me teda ei hakka.
Ja et asi ikka korralik ja loodusláhedane oleks, on meil tánasest jálle kanad. Seekord aianurgas spetsiaalset ehitatud aedikus. Nii maaláhedane, kui váhegi vóimalik.
reede, 14. oktoober 2011
Vaalavaatlus
Need kes mul kúlas on káinud, teavad, mida vaalavaatlus endast kujutab. Paned aga kummijope selga , istud paati ja vaatad, mis edasi juhtub. Mónikord juhtub ja mónikord ei juhtu suurt midagi. Tána juhtus.
Alustuseks kohtasime laup-eeldelfiine. Eesti keelne nimi ei útle nende válimuse kohta suurt midagi, aga nad on toreded ja uudishimulikud loomad, kes sóbralikult úmber paadi ujusid. delfiini pilt Tána oli meri peegelsile ja tundus lausa óline, lained liikusid nii laisalt. ILm ilus, temperatuur 23 kraadi, veetemperatuur umbes 20 kraadi. Náhtavus vee sisse úlihea. Pidi lausa endaga vóitlema, et mitte "kogematta "vette delfiinide sekka kukkuda. Ja peale seda teatas kapten saladuskatte all, et rohkem ei ole midagi náhtud, vaatame kas endal ónnestub veidi ringi sóita ja midagi leida. Vaimusilmas kujutasin juba ette, kuidas kimame kaks tundi móóda merd ja siis tuleme túhjalt tagasi. Kuid ainult natuke hiljem teatas vahimees, et ta arvab, et veid kaugemal on vist kashelott . . . vói vist koguni kaks. . . vói ákki isegi rohkem. Ja siis jái kummaliselt vait ja lausus ainult, et minge ikka sinna jah, kus ma teid juhatasin. Aeg ajalt teatas, kas minna paremale vói vasakule, muud ei midagi. Omavahel arvasime, et ju ta úhe isase leidis, kes sukeldub ja ára kipub kaduma. JA siis jóudsime kohale.
Vaal paremal - hóikas skipper, - ei hoopis kolm vaala .... ja kaks vasakul ka. Jálgisime neid paremal olevaid veidi, kuni nad sukeldusid, siis asusime teisi otsima, ja varsti saime aru, et olime suure vaalagrupi keskel. Igalt poolt, kuhu vaatasid, vóis vaalapurskeid náha. Leidsime suuri isaseid kashelotte, nagime emaseid ja isegi úsna pisikesi (vaala móistes) poegi. Kóik olid rahulikud, puhkasid ilusati veepinnal ja ei teinud meie laevukestest váljagi. Ja ilm oli endiselt ilus ja vesi vaikne ja mootor valja lulitautd ja igaúks vaatas sinna kuhu tahtis ja jálgis just sellist vaala millise jaoks tuju.
Hiljem arutasime vaatlejaga ja úksteisega ja arvasime, et kokku vóis seal olla umbes 20 - 30 looma. kachelott
Unustamatu elamus nii meie klientidele ku ka meremeestele.
Minu jaoks juba teine vága ónnestunud reis.
Merel on asju, mis pamevad su kaasa elama ja ópetavad alandlikut aga meri vóib olla maailma kóige ilusam elamus ja sellised páevad táidavad hinge.
Hakka vói meremeheks.
PS! Mul on Maltalt párit tóóarvuti ja see ei tunnista kuidagi táppe táhtede peal. Vabandust.
Alustuseks kohtasime laup-eeldelfiine. Eesti keelne nimi ei útle nende válimuse kohta suurt midagi, aga nad on toreded ja uudishimulikud loomad, kes sóbralikult úmber paadi ujusid. delfiini pilt Tána oli meri peegelsile ja tundus lausa óline, lained liikusid nii laisalt. ILm ilus, temperatuur 23 kraadi, veetemperatuur umbes 20 kraadi. Náhtavus vee sisse úlihea. Pidi lausa endaga vóitlema, et mitte "kogematta "vette delfiinide sekka kukkuda. Ja peale seda teatas kapten saladuskatte all, et rohkem ei ole midagi náhtud, vaatame kas endal ónnestub veidi ringi sóita ja midagi leida. Vaimusilmas kujutasin juba ette, kuidas kimame kaks tundi móóda merd ja siis tuleme túhjalt tagasi. Kuid ainult natuke hiljem teatas vahimees, et ta arvab, et veid kaugemal on vist kashelott . . . vói vist koguni kaks. . . vói ákki isegi rohkem. Ja siis jái kummaliselt vait ja lausus ainult, et minge ikka sinna jah, kus ma teid juhatasin. Aeg ajalt teatas, kas minna paremale vói vasakule, muud ei midagi. Omavahel arvasime, et ju ta úhe isase leidis, kes sukeldub ja ára kipub kaduma. JA siis jóudsime kohale.
Vaal paremal - hóikas skipper, - ei hoopis kolm vaala .... ja kaks vasakul ka. Jálgisime neid paremal olevaid veidi, kuni nad sukeldusid, siis asusime teisi otsima, ja varsti saime aru, et olime suure vaalagrupi keskel. Igalt poolt, kuhu vaatasid, vóis vaalapurskeid náha. Leidsime suuri isaseid kashelotte, nagime emaseid ja isegi úsna pisikesi (vaala móistes) poegi. Kóik olid rahulikud, puhkasid ilusati veepinnal ja ei teinud meie laevukestest váljagi. Ja ilm oli endiselt ilus ja vesi vaikne ja mootor valja lulitautd ja igaúks vaatas sinna kuhu tahtis ja jálgis just sellist vaala millise jaoks tuju.
Hiljem arutasime vaatlejaga ja úksteisega ja arvasime, et kokku vóis seal olla umbes 20 - 30 looma. kachelott
Unustamatu elamus nii meie klientidele ku ka meremeestele.
Minu jaoks juba teine vága ónnestunud reis.
Merel on asju, mis pamevad su kaasa elama ja ópetavad alandlikut aga meri vóib olla maailma kóige ilusam elamus ja sellised páevad táidavad hinge.
Hakka vói meremeheks.
PS! Mul on Maltalt párit tóóarvuti ja see ei tunnista kuidagi táppe táhtede peal. Vabandust.
kolmapäev, 12. oktoober 2011
Volto Já
Selle lausejupi peaksin ma ka oma blogi pealkirjaks panema.
Volto já - tulen kohe tagasi.
See lause on Ponta Delgadas ametlikult poeustel kasutusel. Kui selline paber oleks kuskil eesti poe uksel, siis arvaksin mina lihtsameelselt, et ju läks müüja veidiks kuhugi ja tuleb tõesti kohe tagasi. Väga võimalik, et jääksin isegi ootama, vähemalt maapoe ees kindlasti.
Siin aga on ajaarvamine veidi teisiti.
Olen igapäevasel ühest poeuksest mööda kõndinud ja seal on see silt juba vaat et nädal aega uksel. Täna tahtsin lennuväljal postkontorist läbi astuda. jõudsin ukseni, avastasin, et parasjagu on lõunaaeg ja kontor suletud. Ega midagi. Läksin oma klientide lennukit ootama ja panin kirjad kõrvale. Lennuk jäi tublisti hiljaks ja vahepeal sai lõunaaeg läbi. Saabus üks neiu, avas postkontori ukse, pani uksele sildi "Volto já" , keeras ukse uuesti lukku ja läks kuhugi. Mina olin veel oma pool tunnikest lennuväljal, aga tundub, et já (kohe) kestab veidi pikemalt. Kirjad jäid igatahes posti panemata.
Volto já - tulen kohe tagasi.
See lause on Ponta Delgadas ametlikult poeustel kasutusel. Kui selline paber oleks kuskil eesti poe uksel, siis arvaksin mina lihtsameelselt, et ju läks müüja veidiks kuhugi ja tuleb tõesti kohe tagasi. Väga võimalik, et jääksin isegi ootama, vähemalt maapoe ees kindlasti.
Siin aga on ajaarvamine veidi teisiti.
Olen igapäevasel ühest poeuksest mööda kõndinud ja seal on see silt juba vaat et nädal aega uksel. Täna tahtsin lennuväljal postkontorist läbi astuda. jõudsin ukseni, avastasin, et parasjagu on lõunaaeg ja kontor suletud. Ega midagi. Läksin oma klientide lennukit ootama ja panin kirjad kõrvale. Lennuk jäi tublisti hiljaks ja vahepeal sai lõunaaeg läbi. Saabus üks neiu, avas postkontori ukse, pani uksele sildi "Volto já" , keeras ukse uuesti lukku ja läks kuhugi. Mina olin veel oma pool tunnikest lennuväljal, aga tundub, et já (kohe) kestab veidi pikemalt. Kirjad jäid igatahes posti panemata.
Tellimine:
Postitused (Atom)