pühapäev, 20. mai 2012

Laura lood

Laura joonistab mulle mängult kassi nägu. Libistab pintsliga üle näo ja seletab; " Siia joonistan kõrvad, nüüd panen valget värvi. . . "
Lõpuks teeb pintsliga liimitäpid, ise seletab: " Nüüd panen liimi ja siis kleebin sulle vurrud, need on täitsa ehtsa kassi vurrud. "
" Oi, Laura, kust sa küll need hankisid?"~
"Kassi küljest tõmbasin."
Oi, kas sa tõmbasid kassilt vurrud välja ?! "
Mõttepaus
" Ei , see kass oli juba surnud"
"Kas sa sikutasid surnud kassilt vurrud küljest?"
Mõttepaus
"Ei, tegelikult üks onu sikutas ja siis andis mulle. "

Rohisin eile sibulaid. Laura istus kõrval ja ajas juttu. Kahjuks ei ole kõik enam meeles aga püüan jutu kirja panna.

Mul on tegelikult voodi all salauks. Kui teie tule ära laste ja ukse kinni panete, siis te mõtlete, et ma magan, aga mina lähen hoopis voodi alla ja siis ütlen võlusõna ja uks tuleb peidust välja ja siis ma lähen läbi ukse. Kui Taavi läheb minu voodi alla, siis on uks nähtamatu, isegi kui sina või Taavi olete koos minuga voodi all, on uks ikka nähtamatu, Ta tuleb ainult siis peidust välja kui ma olen täitsa üksi.
Ja siis, selle ukse taga on mul veel mitu ema. Aga ma lähen ainult siis nende juurde, kui siin on öö, siis nende emade juures on hoopis päev.
Esimene ema on väga ilus, tal on selline seelik, mis kõliseb kui ta liigub noh niimoodi tchan tchan (teeb puusanõkse). Ja tal on niiii pikad ja siledad juuksed ja tal on moesaapad jalas, alati sellised roosad ja ilusad. Ja siis ta tantsib koguaeg, ja Vahepeal ta teeb teatrit ka ja laulab, Ta laulab väga ilusasti ja ta õpetas mind ka laulma, tahad kuulata. Siinkohal järgneb paar omaloomingulist laulu.

Teine ema on nõidema.
Tal on täitsa nõariided ja juuksed on tal ka nagu ussid, kes koguaeg väänlevad, Kui teda ei tunne, siis ta ajab hirmu nahka aga tegelikult ta on hea. Ja siis tal on võluluud ja mõnikord ta lubab mul ka sellega lennata, aga see on väga keeruline.

Ja kolmas ema on jõuluema. Tal on punane seelik ja punased kõrged saapad ja tal on valged juuksed ja varem olid tal prillid ka aga enam ei ole. Ta kaotas prillid ära ja prillid on hirmus kallid lausa tohutukallid ja siis ta ei taha neid osta. Tegelikult on prillid nii kallid et ta lausa ei jõua neid osta, siis tal ei oleks enam üldse raha. Ja tead, ma olin tegelikult jõuluajal nii vasinud, sest ma olin siis hoopis päkapikk ja kõik need kommid, mis meil kodus olid, tegelikult tõin mina need kohale. Ja need head sokolaadimündid tõin ka mina. Ja siis ma pidin koguaeg kõigile lastele komme viima, aga nõidema andis mulle oma luua ja siis ma olin nii kiire, et viiuh ja olin igalpool kohal. Ja siis ma läksin isegi Maria juurde ja Maria ärkas hoopis üles ja ütles, et Laura mis sa siin teed. Ja ma olen tegelikut sellest tööst ikka veel väsinud. ..

Siinkohal sai sibulapeenar kahjuks valmis ja jutt jäi poleli.