Kahekümne kolmas sissekanne.

Jätan seekord siia ühe lubaduse uueks aastaks. Tavaliselt ma sel ajal eriti lubadusi andma ei kipu, selle asemel on mul kaks permanentset lubadust, mis päevast-päeva uuendamist vajavad. Esimene on pärit nooremast ajast: homme hakkan õppima, teine on praegusel ajal samuti väga aktuaalne. See nimelt vana hea lubadus, et homme hakkan heaks.(a la ole homme parem kui eile tüüpi). Seda viimast püüan isegi täita, sel lihtsal põhjusel, et mul on nii paganama täiuslik abikaasa, et tema kõrval lihtsalt peab ise ka hea ja tubli olema, muidu hakkab endal häbi. Vahel oleks lausa hea, kui saaks viriseda, et sa ei aita mind üldse või mina ju ka ei jõua kõike jne. Aga kui teine ikka käib tööl, hoiab lapsi, teeb süüa, ehitab maja ja veel mida parajasti vaja teha, siis lihtsalt ei saa ju viriseda. Jah, vahepeal ei ole veatud inimesed head,võibolla ongi nende suurim viga, et pole kuskilt kinni hakata.

Aga minu uue aasta lubadus siis järgmine:

Uuest aastast muutub minu blog kakskeelseks.

Põhjus on lihtne. Kuidagi imelik on mulle kallitest inimestest rääkida ilma, et neil oleks võimalik midagi sekka öelda. Kõlab nagu tagarääkimine.(Samas pole ju kuskil öeldud, et jutt mõlemas keeles sama on :) ) Ainult et ma pole veel otsustanud, milline see teine keel on - inglise või portugali. Mõlemad vajavad kirjutamise harjutamist ja sõpru on mul mõlemakeelseid. Nii heaks ma aga ka ei viitsi muutuda, et blogi kolmekeelseks teeksin. Aga noh, kaks päeva on ju veel aega mõelda.

Seniks head uue aasta ootust kõigile.

Side lõpp

Kahekümne teine sissekanne.

Tere jälle.
Jõulud selleks korraks möödas. Hinges kummaline igatsus, ei teagi millest.
Meie pere jõulupidu oli armas. Olin seitsmeni tööl, siis tuli Paulo järgi ja läksime isa-ema juurde, kus lapsed olid juba ootamas. Peagi istusime lauda, menüüs tursk koos kartuli- ja (vist ) jamssipudruga. (Jamsi ehk siinses keeles njammi puder on maailma maitsvam asi. Kahjuks sab seda vaid jõuluõhtul.) Sellel järgnes muidugi kook ja minu asi, mis pidi olema puding aga välja tuli selline pehmem kook. Sel ajal ilmusid juba ka kingid kuuse alla. Vanaisa oli kinnitanud kellukese väljas ukse kohale, et kuulda kuidas jõuluvana tuleb, kuid kass otsustas selle nööriga juba enne õiget aega mängima hakata ja kingituste kuuse alla panija unustas toaukse sulgemata, nii et Taavi ja Laura jooksid tegelikult veidi enne õiget aega kuuse alla. Aga tundub, et nende usku jõuluvanasse ei kõiguta veel miski. Järgnes kohustuslik pakiavamine-imetlemine ja asjade katsetamine. Sain sel korral suure üllatuse osaliseks. Olin juba valmis riieteks ja kodumasinateks. (Ma ei salli kohe üldse seda riiete kinkimise kommet. Seda enam, et järgnevatel päevadel on poed täis inimesi, kes kingitusi ümber vahetada tahavad. Minu arust kaob niimoodi kingi mõte). Saime hoopis kahepeale ühe pisikese paki, kust tuli välja fotokas. Asi, mida juba ammu olin tahtnud, aga mis alati teiste asjade varju oli jäänud. Ja siis tuli Marta veel vabandama, et kui teile ei meeldi, siis võite ju alati poes millegi vastu vahetada.... :)
Ühesõnaga oli armas õhtu, koju jõudsime kesköö paiku.
Ei tea, kas hakkan siinse ilma ja jõulukommetega rohkem harjuma, või on asi milleski muus aga sel aastal nautisin seda koosolemist ja üldse jõuluaega rohkem ku tavaliselt. Ainus, mis puudus, on teised lapsed peale Taavi ja Laura. Ja loomulikult ei möödunud jõulud ilma oma perekonnaga rääkimiseta. Mul on ikka armasad vennad-õed ja vanemad. Ja ka kommilaev jõudis just päev enne jõule kohale, suured tänud.
Sain veel ühe kummalise kogemuse võrra rikkamas. Nimelt rääkisin Asta-Ilmariga. Oli hea neid kuulda aga tegelikult teevad sellised momendid natuke isegi haiget. Panevad aru saama, at kõik läheb edasi, miski ei ole enam nii nagu siis, kui kodust lahkusin. Ja kui ma varsti tagasi ei lähe, siis, mida kaugemale tagasiminek läheb, seda vähem on, kuhu tagasi minna. Või tegelikult on sellised kummalised tunded, mida lihtsalt ei oska seletada. Mäletan Ilmarit ja Astat viimasest korrast aga kuidas nad praegu välja näevad? Kuidas tegelikult on minu vanemate tervis? Millised on Kati lapsed nii välimuse kui iseloomu poolest? Kuidas on Andres isana?
Ja katsu sa kellelgi seletada, mis tunne on, kui kellegi hästi sihitud pallist lumi krae vahel sulama hakkab. Ja siis teeb haiget ka see teadmine, et kui peaks midagi Pauloga juhtuma(sülitan kolm kord üle õla), siis tegelikult ei ole minul siin midagi, mis mind siin hoiaks. aga minu lastel juba veidi on ja mida aasta edasi, seda raskem on neid siit lahti rebida ja seda väiksem õigus mul selleks on. Lõppude lõppuks on nende juured ju siin - merefännid, nagu nad on.

Jah, kodu jääb koduks, ükskõik kus oled. Ja lapsevõlv on vist tõesti peaaegu otsa saamas.

Lõpetuseks , nagu juba kombeks, lapsesuust.
Hakkasime mingi aeg tagasi Taavile raha tähendust seletama, eriti seda, et raha ei jätku mitte alati kõigeks ja et ühe euro eest saab kas jäätise või kommi, mitte jäätist ja kommi.
Jõuluajal teadagi on ka igasugust nosimist rohkem nii et Taavi jääb ühel hetkel keset pähklite avamist-söömist mõtlikuks: "Kust see jõuluvana küll niipalju raha saab, et kõik need asjad osta?

Side lõpp

Jõulusissekanne

Tere jälle.

Ja ongi käes jõulupühad. Aeg koos perekonnaga. Ema lükkab lihapoti ja verivorstid ahju. Isa toob kuuse….. Lausa kahju on suureks saada.

Mina teen homme jõulupudingut ja pakin viimaseid kingitusi. Jägermeistrit ei saanudki, nii et see kingitegemine on viimasele minutile jäänud. Meie peres on jõulud väga kasulik aeg olnud.Taavi koristab tänu päkapikkudele nii oma toa kui ka muud elamist ilma käskimata. Kusjuures motiiviks pole mitte see, et päkapikud talle kommi tooksid, sest talle ja Laurale toovad niikuinii, aga kui ta hea laps on , siis võib hommikul koguni neli kommi leida – issile-emmele ka. :)

Jagan teiega ühte jõulupilti. See on ilu, mis jääb paljudel turistidel nägemata.

Vaadake siis arvuti vahendusel ja mõelge ka meie peale.

SOOVIN KÕIGILE ILUSAID JA RAHULIKKE JÕULE , KUUPAISTET JA ARMASTUST SÜDAMETESSE

Kahekümne esimene sissekanne.

Ja saidki laste jõulupeod läbi. Laura oma oli reedel. Kahjuks suutis Taavi selleks ajaks muidugi haigeks jääda, või õigemini jäi haigeks juba paar päeva enne pidu. 38,5 palavik ja köha. Kuna olime talle lubanud, et võib peole minna ja ta oli juba kolm päeva kodus olnud ning kuidas me ta ikka üksi jätame, siis läksime kogu perega.

Üldiselt ütlen Laura sõime kohta ainult toredaid sõnu aga jõulupeo korraldamine on erand. Ruum on väike, lapsed istuvad koos vanematega ja siis viiakse esinemise ajal lavale. Kuna tegemist on ühe- kuni kolmeaastastega siis loomulikult tekitab see segadust ja lapsed ei saa aru, mis nüüd. Tagajärg on see, et kogu pidu venib ja vanemad-lapsed siiberdavad edasi-tagasi. Võiks olla midagi hoopis vabamas vormis, siis ilmselt naudiksid kõik rohkem. Selleks ajaks, kui jõuluvana tuli oli Taavi juba kapsas ja Laural kogu kannatus katkenud. Pealegi on Laural lausa paanika ümberriietatud täiskavanute ees (kevadpeol oli nukuriietes tädi), ka jõuluvana ei olnud erand. Haarasime siis kähku paki já tulime tulema. See-eest kodus näitab Laura väga uhkelt oma kingituseks saadud barbiet ja seletab, et jõuluvana tõi ning laulab seda jõululaulu, mida nad koos liigutustega esitasid. (Peol seisis ta laval, pea viltu, keeleots suust väljas ja vaatas kuidas teised käsi liigutavad.)

Taavi pidu oli täna. Kahjuks sellisel kellaajal, et Laurat kaasa võtta ei õnnestunud. Kuna Taavi oli praktiliselt nädala haige olnud, siis olime mures, kuidas ta esinemisega hakkama saab. Ma jätsin vahepeal isegi tuunika õmblemise pooleli, sest mis sa ikka mässad, kui lapsest pole võibolla minejatki. Eile istusin karistuseks kella kaheni öösel üleval ja mässasin õmblemisega. Ütleme nii, et ega ta ilus ei tulnud aga päris sinna teise kohta ka ei läinud, hindeks kõva kolm. Sain järjekordse tõestuse, et Paulo on matemaatik. Nimelt palusin tal üks viisnurkne täht joonistada, et see siis tuunika rinnale kleepida. Selle peale hakkas teine mööda tuba ringi kõndima, et malli või kompassi leida, sest muidu ei saa ju teha võrdnurkset viisnurka. Tegelikult palusin ma teda hoopis mõttega, et ehk tal veidi kindlam käsi kui mul ja ega kuskil pole ju öeldud, et kõik tähe nurgad võrdsed peavad olema.

Pidu ise oli ülivahva. Kasvatajad olid suure töö teinud já lapsed nautisid esinemist kohe silmaga nähtavalt. Mina muidugi ei suutnud jätta pisarat poetamata aga ma olen peale seda, kui mul lapsed on, üldse imelik. Taavi sai oma osaga suurepäraselt hakkama. Ja taas kord jõudis pärale, kui kiiresti lapsed kasvavad. Eelmisest aastast mäletan väga hästi seda natuke hirmunud, natuke ärevat nägu laval ja arglikult välja öeldud sõnu. Sel aastal kallistati peale pidu kambajõmme ja anti lavanaabrile põse peale musi :)

Ahjaa, ja veel kilde lapsesuust. Taavil on praegu see aeg, kus kõige hullemad sõimusõnad ja on pissi ja kaka. Tundub, et ka aiakaaslaste hulgas on need popid. Sa oled kakapea , ma kakan sulle pähe jne. Täna jõudis see teema uuele tasemele, kui Taavi mulle ütles: Ma kakan kakamasinasse ja siis see muudab mu kaka pissiks........

Side lõpp

Kahekümnes sissekanne.

viimasel ajal kipuvad need sissekanded poolikuteks jääma aga tagantjärele täiendamiseks pole miskipärast tuju. Jääb siis nii, nagu on.
Täna tegelesin minu jaoks poolvõimatu asjaga - õmblemine.
Taavile on jõulupeoks sellist keebimoodi tuunikat vaja, mis peab olema EU lipusinine ja kollase tähega rinnal. Millegipärast meenuvad kohe need veneaegsed näidendid ja raamatud, kus head tegelased olid alati ka tublid kommunistid. Peas hakkasid keerlema laused sellest, kuidas Euroopa Liidus on hea elada, mis siis, et rahvas siiamaani eurodele üleminekut kirub. Aga jah, tuunikat on ikkagi vaja. Ostsin siis kaks meetrit sinist voodririiet, sest see oli kõige odavam ja ühtlasi ka värvilt kõige sobivam. Vaatasin seda juppi nii ja naapidi. Lõpuks voltisin riide pooleks ja panin Taavi sinna peale pikali, märkisin kriidiga umbes-täpselt peaaugu ja kaenlaaluste kohad ja asusin traageldama. Teen sellist superavarat tuunikat, nii et täpne lõige ei olegi oluline. Selga pole veel proovinud aga vähemalt peale vaadates näeb välja nagu riietusese, mis on minu puhul juba suur saavutus.
Terve nädalavahetus möödus Laurale aafrika seelikut tehes. Muidugi jälle jõulupeo jaoks. Ostsin kera pundinööritaolist nööri, seda saab ilusasti lahti keerutada. Punusin kõigepealt laiemat sorti vöö ja siis hakkasin sinna külge nöörijuppe kinnitama. Hirmus tüütu töö ja Laurale ei meeldi seda seelikut üldse proovida nii, et oli para jant teadmisega, kus lõpetama peaks. Tegin hõlmiku põhimõttel, st. ühte vöö otsa tegin juba punumise ajal nööpaugu ja teise otsa panin siis nööbi, eks näis, kas kukub tantsu ajal seljast või mitte.
Ja kogu selle aja seisab minu suur armastus -ristpiste- lihtsalt nurgas ja ootab. Ma tahaks üks paar päeva üksi kodus olla ja lihtsalt tikkida aga näed, ei õnnestu.
Ahjaa, täna ehtisime kuuse ka ära, elutuba on kohe palju jõulusem.
Ja ma olen hetkel armunud Norah Jonesi muusikasse, ainult seda kuulakski.
Side lõpp

Üheksateistkümnes sissekanne.

Seekord pühendatud Taavile.
Milline ema ei oleks rõõmus, kui tema last kiidetakse. Täna juhtusin rääkima Taavi kasvatajaga, kes ilma mingi sissejuhatuseta ütles: "Teil on väga intelligentne poiss. Lasteaeda tulekust saadik on tohutult edasi arenenud. Ja millise arutlusoskusega ta veel on, te peaksite kuulma , kuidas ta küsimustele vastab. Väga tark ja toredasti käituv poiss. "
Kõrvad hakkasid igatahes usinasti liikuma, häid sõnu on ju alati meeldiv kuulata.

Juhuslikult olin sama asja peale mõelnud ka ise just sel nädalavahetusel. Me kutsume Taavit vahepeal väikeseks teadlaseks. Mitte et ma laste koha pealt mingi ekspert oleksin aga siiski, üht-teist jääb silma kõrva. Ja Taavi puhul on silma jäänud tema lapse kohta väga tugev asjade seostamine. Põhjus-tagajärg on tema jaoks täiesti arusaadav käsitlus. Reedel kurtis, et ta ei taha silmad kinni magada, sest siis võib paha und näha. Vestlesime siis veidi sel teemal ja avaldasin arvamust, et äkki oled liiga palju multikaid vaadanud ja siis tuleb nende pahadega sealt halb uni. Paar päeva hiljem pani Taavi järsku peale 10 min teleka vaatamist asja kinni. Minu imestunud pilgu peale teatas, ei tohi liiga palju vaadata, paha uni võib tulla. Ka kartulikrõpsude või kommide söömisega on sama lugu, mingi hetk paneb koti kinni, sest kui liiga palju süüa, siis võib kõhuvalu tulla. Kui keegi paneks midagi sellist minu nina ette, siis oleks mul raske homse kõhuvalu peale mõeldes söömine lõpetada. Aga Taavi jaoks on see lihtne. Ka kõhugripi puhul tohutu januga piisab öelda, et kui palju jood, siis võib uuesti oksendama hakata, et Taavi ise vett lonkshaaval ja vaikselt jooks.
Ka millegi seletamise juures lööb teadlane välja. Taavi ei ole sellise ülikiire taibuga. Selle asemel meeldib talle asjade üle juurelda ja asja tuumani jõuda. Igasugust udu pole talle mõtet ajada, sest kui asjad loogiliselt ei klapi, siis jääd ise hätta. Parem on juba öelda, et mina ka ei tea. Laura selle eest haarab asju kiiremini, kuid pealiskaudsemalt. Erinevus kahe erineva stiili vahel on selgelt märgatav.

Kaheksateistkümnes sissekanne.

Peas keerleb seekord sada pisikest asja, mida ei oska omavahel seostada. Nädal on parasjagu pingeline, ehk siis sellepärast. Vaja ju kõik oma jõuluüritusd paika sättida nii, et keegi ei kannata. Üks kolleeg läheb just sel ajal Portosse nii et peame kolmekesi hakkama saama ja kõigil on midagi plaanitud. Aga noh, tundub, et need asjad hakkavad paika loksuma.

Sain lõpuks oma endise ülemusega kohtuasjad ühele poole. Kohus otsustas, et peab mulle raha välja maksma. Aga kuna ja mis aja jooksul, see on ikka lahtine nii et ei tea, kui kaua see asi veel venida võib. Kogu selle protsessi jooksul ei näidanud ülemus muidugi kordagi nägu. Näis, mis siis nüüd. Igatahes seda raha me enam ei loodagi, kui tõesti midagi saame, siis on hea üllatus.

Laural on jõulupidu 12 detsember, mina olen sel ajal muidugi tööl. Teise kolleegiga vahetada ei saa, sest tal samuti selleks päevaks omad plaanid. Kolmandal on see just ainuke vaba päev, mille mina nüüd siis edukalt ära rikkusin. Igatahes jään talle suure teene võlgu.

Viimasel ajal olen jälle statistikahuviliseks muutunud. Või õigemini, huvitavaid statistikaid on avaldatud. Esiteks muidugi see, et Eestil ja Portugalil on ühiseks jooneks see, et neis riikides on suurim värskete HIV nakatunute arv. Mõtlen juba vaikselt põhjalikuma kakskeelse analüüsi peale aga see tuleb kunagi hiljem.
Teine on see, et Assooridel, kus elab umbes 3-5% Portugali elanikkonnast, pandi eelmisel aastal toime 16% neid kuritegusid, kus mees tappis oma naise. Ja kuna on ju teada, et enamus perevägivallajuhtumeid siiski selle punktini ei jõua, siis jääb üle ainult oletada, kui suur on perevägivalla protsent. Leidsin siit kinnitust, et minu tähelepanekud, naiste ja üldse siinsete suhete kohta ei olegi nii valed. Ka sellel teemal üks pikem arutelu plaanis.

Tahtsime sel aastal teha sellised jõulupakid, kus sees pudel Jägermeistrit, kaks sidrunit, tee, kaks kruusi ja buntschi tegemise õpetus. Need siis Joaole-Martale, Ricardole-Dianale, kui d põrkasin enneolematu takistuse otsa. Nimelt EI MÜÜDA SIIN JÄGERMEISTRIT, tumedat rummi pole samuti leidnud. Nüüd pea täiesti tühi, mida neile kinkida.

Seitsmeteistkümnes sissekanne.

Ja ongi jõuluaja algus. Päkapikud juba piiluvad ja eile jätsid kirja et kohe-kohe hakkavad komme tooma. Pange sussid valmis. Ainult, et meil on vaja lastele uued sussid osta või teha( just tuli meelde mul on veel ema saadetud lõnga alles, kohe täna hakkan susse tegema). Kuidas siis möödus meie esimene advent. Laupäeval tegin alustuseks ühe pehme piparkoogi, selle, millele mingi hapukas asi peaks vahele või peale minema. Ise mõtlesin, et pool sööme kodus ära ja pool viime isale-emale. Kus sa sellega, ei jõudnud isegi glasuuri vahele teha, pool kadus soojalt ära ja hommikuks polnud enam teist poolt ollagi. Koos teega maitses mõnus. Lubasin Taavile, et sel nädalal teen piparkoogitaina valmis, ja siis hakkame koos piparkooke tegema. Ainult et meil on praegu köögi kasutamisega jama.
Eelmisel nädalavahetusel ei tulnud meister põrandat panema, ja sel nädalavahetusel teatas ka ,et ei saa tulla. Paulol sai siis kannatus otsa, kutsus endale ühe töökaaslase külla, kes seda tööd oskab. See siis reede õhtul juhendas ja edasi mässas Paulo sel nädalavahetusel juba ise. Tulemus: koridoris ja pooles köögis on plaadid olemas, puudu on need, mida on vaja lõigata, sest meil pole vastavat masinat. Minu arust väga ilusasti pandud . Paulo ise küll mingil hetkel virises, et kuskilt kipub mingi mm valesti jooksma. Järgmisel nädalavahetusel on siis teine pool plaanis ja ehk siis saab juba meister ka tulla ja saab ka need seinaääred ära pandud. Lastel oli lõbu laialt, sest kuna osade plaatide peale ei tohtinud astuda, siis sai seinaääri mööda hüpelda ja oli igavesti huvitav. Ja mina sain nüüd aru, kui suur meie köök ikka tegelikult on. Tõstsime väiksema laua sinna nurka, kus meil see tarbeköök ja mahume ka niimoodi ära, see on siis umbes ühe kolmandiku sisse meie olemasolevast köögist. Saabki pannkoogid kohe pannilt taldrikule panna :). Paljud korteriinimesed majandavadki ju umbes samasuurel alal. Neil, tõsi küll, pesumasinad ja muud sellised asjad enamasti vannitoas.
Siis kaunistasime Taavi ja Laura toa ära.
Heegeldasin neile umbes selliseid päkapikud: ------------------»»
Juhend on leitud isetegijast ja neid asjakesi oli lahe teha. Peale selle kleepisime aknale veel õlgedest tehtud lumehelbeid, ilus sai. Lahe on vaadata, kuidas lapsed on õhinas ja kõike seda jõulujuttu tõsiselt võtavad. See annab endalegi jõulutunnet.

Pühapäeval,kui pidi olema rahulik advendiõhu, ja Paulo hoopis plaate pani ja mina üritasin tube koristada ja lapsed minu tegevust hoolega nullisid, tabasin end mingil hetkel mõtlemast, et see ongi ju perekond. Nii just ongi lahe; ei mingit sunnitud koosistumist ja tegemist. Igaüks teeb midagi, sest tahab ja üritab teistel olemist mõnusamaks ja kodusemaks teha. Ja kuigi vahel on närvid krussis ja lapsed võimatud ja mees pahas tujus ja naine viril ja söök soolane ja kultuurikiht kasvab üle pea ja...., siis see ongi ju osa meist. Ja ilma nende momentideta poleks ka ju neid teisi, mis südame soojaks teevad. Ja vahepeal on vist kõik emad mustas masenduses ja enesehaletsuse tujus. Aga kui poleks neid kalleid, kes võibolla on sinu tuju kaasaaitajad, siis ei oleks ju ka kedagi, kelle nimel edasi pingutada ja ennast tagasi üles upitada. (Maavillane, see viimane on varjatud sõnum sulle)


Head jõuluaega teile kõigile ja rahu teie südametesse ja puhtust mõtetesse.

PS! Tuletasin vana veneaegset tarkust meelde ja tihendasin vanade sukpükstega aknaid, sest polnud aega poodi seda tihenduskummi ostma minna ja külm oli.

PS 2! Lapsesuust: Taavil olid peale kõhugrippi veel jupp aega õhtused kõhuvalud. Ostsin talle seda elusate bakteritega jogurtit, kes selle floora seal tasakaalu seaksid. Seletasin ka Taavile, et selle jogurti sees on head bakterid, mis pahad pisikud kinni püüavad.Umbes nagu aiamaal on head putukad , kes taimedele head teevad ja pahad, kes taimi söövad. Jargmisel päeval Taavi siis seletas Laurale: "Kui sa selle jogurti ära sööd, siis lähevad sul lepatriinud kõhtu ja püüavad seal pahad tegelased kinni" .

Side lõpp