kolmapäev, 22. märts 2023

Tudengina olin ma üsna liiderik. Ehk siis essee liiderlikkusest

 Viimasel ajal on liiderlikkusest Eesti meedias nii palju räägitud, et ka mina pean osavõtlikkust näitama. Mitte et ma ekspert oleks, aga annan lihtsalt oma hinnanagu. 

                                                


Kuna mina kasvasin üles nõukogude  ühiskonnas, on palju asju muutunud. Liiderlikkus on on olnud üks neist.

Elasin kolhoosi keskuses, kus oli koos igasuguseid inimesi, nii liiderlikke kui ka tavalisi. Liiderlikkus oli sel ajal midagi kergelt taunitud, ei teadnud ju kunagi mis sealt tulla võib. Ka meid kasvatati pigem selles vaimus, et liiderlikkus on paha, oli ju riigil vaja kuulekaid kodanikke. Samas osavõtlikkus oli hoolega kasvatatud ja premeeritud.  Igaüks meid oli oktoobrilaps või pioneer. Lugesime hoolega “Jutustust Sonjas ja Zurast” ja imetlesime nende liiderlikkust. Ootasime hoolega, kas ka meil tuleb võimalus oma liiderlikkusega särada.  


Ka külaelanike seas võis liiderdamist leida. Naised olid liiderlikud rohujuure tasandil ja külasiseselt, omade seas.  Avalikult oldi pigem häbelikud.

 Meeste seas leidus neid, kes liiderdasid ja neid, kes liiderdajaid taga rääkisid. Parimad liiderdajad saadeti isegi Moskvasse liiderdamist õppima ja omastama. Ehk mõned vist jäidki kuskile kõrgematesse koridoridesse liiderdama. Aeg ajalt vilksamisi võis neid kuskilt autoaknast näha, ilusti kammitud ja uhke ülikonnaga. 


Minu keskkooli ajal asjad muutusid, muutus ka liiderdamine, mis järsku muutus vabaks, avalikuks ja mida isegi propageeriti. Ka noorte naisterahvaste seas võis vaikselt liiderlikkuse kasvu märgata. Tagaselja räägiti jutte, kuidas parimatel liiderdajatel on ilmselt kuskil rikas Soome või Vene onu, kes ka kõige häbelikuma neiu võis liiderdama õpetada, kui ainult tahtmist oli.

 Nii mõnelgi noorel teletähel oli tubli liiderdaja kuulsus, bändimeestest parem ei räägigi, nemad olid tõelised liiderdamise etalonid. Samal ajal hakati järjest rohkem rääkima ka ohutust liiderdamisest, muidu võis lend kiiresti lõppeda soovimatute tagajärgedega ja siis polnud endisi osavõtlike abistajaid enam kuskil näha. 


Ülikool on vist läbi aegade olnud see koht, kus oma liideramist avastatakse ja igat moodi proovile pannakse.  Seal sai liiderdada igas vormis. Olid luuleõhtud ja diskoteegid, kambas linna peal liiderdamine või üksi salaja liiderlikkuse katsetamine. 

Tavaliselt läks tüdrukutel see liiderdamise hoog üle, kui endale kaaslane leiti, lapsed saadi ja tahaplaanile jäädi, aga loomulikult leidus ja leidub ka neid kes kogu elu liiderdavad ja selles järjest paremaks muutuvad.  Tänapäeva avatud maailmas ei pea mitte ainult oma riigiga piirduma, liiderdada saab ka näiteks euroopas või isegi maailma tasemel. 


reede, 17. märts 2023

Santana mu arm

 Assooridest on juba palju räägitud. Nii mõnigi on siin käinud ja igaühel on ilmselt oma lemmikud. Loomulikult on siis olemas oma turistimagnetid. Olgu nendeks siis Sete Cidades oma sinise ja rohelise järveveega, (mis nii mõnigi kord on hoopis hall ja veidi teistmoodi hall). Furnas oma kuumaveeallikatega, või hoopis vaalad ja delfiinid. Eks igalühel on oma lemmikud ja tekivad oma mälestused. 

Minu jaoks üks ehedamaid ja lahedamaid kohti on Santana. Väike külake põhjakaldal, kus asub suur osa meie põllumehi teenindavaid struktuure. Seal peetakse igal aastal tõukoerte näitust, lehmade iludusvõistlusi ja taimelaata. Seal on üks parimaid kohaliku steigi restorane. Ja veel nii üht koma teist. Kuid igal neljapäeva hommikupoolikul on sealsamas külas  taluturg. 

Avatakse juba kell kuus hommikul, sest ega õigel talunikul pole aega magada, lehmad lüpstud, ongi kohe õige aeg laadale minna. Seal saab kokku teiste oma ala meestega, saab osta- müüa, ilma üle kurta ja ühe õllegi libistada. 







Ja osta on seal tõesti ühte kui teist. Palju müüakse kohalike aiasaadusi, vastavalt aastaajale ja ilmale. Täna sai osta kohalikku ja hommikul korjatud redist, lehtkapsast, porgandit, noort sibulat, spinatit, peterselli, sellerit, igasugu salateid, hiina kapsast, sidruneid, apelsiine, banaane - nii rohelisi kui juba valminud, avokaadosid erinevas kõvaduses, kartulit-nii värsket kui vana, maguskartulit jne jne jne. Peale selle veel kuskil kohalikus kilemajas kasvatatud kurki, tomatit, rohelist uba.

 Meil ei leia palju kilemajasid. Suvel kasvavad kurk ja tomat väljas niikuinii, talvel on kasvuhoone minema lendamise oht liiga suur. Just nägin kuidas keegi kurtis, et ta unustas ehitada tuuletõkked oma tuuletõketele ja need lendasid minema. 

 Loomulikult ei puudu paar letti ka sellise kaubaga, mis ei ole siit pärit, aga mida ikka turul müüakse. Ehk siis erinevad puu-, juur- ja aedviljad, seened ja muu selline kraam.

 Kohalikud talunikud müüvad ka oma tehtud pipramoose, koduste kanade mune, omatehtud viinamarjamahla, jne kui selleks õige aeg on. 

Leidub  suuremaid tootjaid, kes on lahkelt nõus seletama, kuidas nad võitlevad seenhaiguste vastu talvel maha pandud kartulil, või kuna on õige aeg viinamarju pritsida. Apelsiinidel on koore peal nähtav kiht niiskusega kinni jäänud koorepuru ja iga apelsiin - mandariin on lõigatud puu otsast koos ühe või kahe lehega, mille pealt saab ilusasti värskust vaadata.  Kohal on ka bio ja ökotootjad , tihtipeale oma suhteliselt pisema valikuga. Ka nemad jagavad üksteisega oma kogemusi ja möödapanekuid. 

Kevadisel ajal kaubeldake taimedega, sibulast  ja salatist kuni tomatini, eri sordid, eri suurused. Sekka igasuguseid maitse-ja ravimtaimi. Ka kohalik aiand on alati seal oma lilledega ja taimedega. Endaga sama pika palmiistiku saab kätte umbes 15 Euro eest. Igauguseid lilli , nii juba õitsevaid kui ka taimi, ning  lillekorve ja muud taolist alates 50 sendist.  Kohal on ka kohalik mesinik, tema kõrval müüb juustutootja oma valeingveri lehte keeratud toorjuustu. Kõrvalputkas on naised oma käsitööga, keegi kuskil müüb saiakesi. Kaugemal servas on korvipunujad ja tööriistad ning nende tagavara varred. Ühesõnaga. mida hing sa ühe taluniku käest veel tahta oskad. 

        




Ja muidugi , ükski talunik ei pea talu ilma loomadeta. Tahad osta või müüa oma noort mullikat või kevadisi põrsaid, tule aga Santana turule. Kitsetallekeste või ka piimakitse hinnas saab veidi kaubelda - Tavaliselt on kõik noorloomad muidugi odavamad, sinna pole eelmine omanik veel nii palju sööta kulutanud. koha peal kõnnib ringi ka loomaarst, kes vaatab kas kõigil müüdavatel loomadel on paberid korras ja kõik õigesti registreeritud. Peale ostu saab lehma kõrvarõnga numbri kohe oma nimele.  Ka meie saime oma teise pardipaari laadalt, viie euro eest. Igat sorti kanu, noori ja vanu, suletupsuga peas või karvajalgadega.  Rasvasemad küülikud lösutavad kanapuuri peal ja näksivad heina . Noored on puuri sees, need sunnikud kipuvad muidu laiali jooksma. Ja kui vanal taluperemehel ja -naisel on loomad majapidamise osa, siis talulastel on õigus ka oma lemmikloomale. Selle tarbeks müüakse merisigu ja kääbusjänkusid. Linnukasvatajad müüvad ja vahetavad viirpapagoisid ja erinevaid tuvisid.  


 

 Tuvisid kasvatati Porutaglis varem palju ja erinevaid. Need olid hinnatud toidulaual. Tänapäeval on tuvikasvatus hobi ja spordi piiri peal. Vaalavaatluspaadid aitavad vahel tuvisid treenida ja viivad neid merele, et nad sealt koju tagasi lendaksid. Kirjatuvide pidajatel on oma klubid ja võistlused. Tuvide näitusel saab väga paljusid erinevaid sorte näha. 


Kõik need asjad on koos ühe platsi peal. Teisel pood teed põllu peal on parkimisplats kus seisab tihti ka külmikauto värske kalaga otse sadamast.  Portugali papid oma joviaalsuse ja valju häälega arutavad rõõmsalt läbi kõik maailma asjad, ise samal ajal kaubeldes. Hipsterrestoranide noored omanikud kuhjavad korvid täis erinevat rohelist kraami. Koduperenaised tulevad koos eelkooliealiste lastega, saab sõna juttu ajada samal ajal kui põnn kitsetalle imetleb. Expatid käivad ringi ja teevad pilte ning ostavad ökomune. Selline mõnus sumin ja sagimine. Kui ostad oma kraami ära, pannakse tihti kotti kauba peale üks ilus salatipea, lastele antakse kätte banaan. Müüjatel on juba palju tavakliente, kellele kaugelt tere hõigatakse. Ka taimede ja seemnete vahetus toibub vahel käest kätte.  " Ah, kas sulle maitses mu jakoonijuur, tahad ma toon sulle? Et siis järgmisel neljapäeval saad kätte"


Sel nädalal võtsin kaasa 50 eurot. Sain paar sõna udujuttu ajada kartulimüüjatega ja kümme kilo kartulit. Porgandit , rohelist kraami, kapsast, kurki , tomatit kahest või kolmest eri letist. Viie euro eest ostsin juustu. Viisin tuttavale mesinikule veidi Eesti mett maitsta. Käisin jälle läbi punutud korvide juurest ja vesistasin suud, kunagi tuleb sealt kindlasti paar korvi minuga kaasa. Kaks kilo makrelli sai ostetud peale seda, kui  kalamehega vastastiku arutasime, kuna see tuul lõpuks järgi jääb ja suuremat kala saab püüda. Ja peale seda kui olin kolm korda lilleleti ees edasi tagasi kõndinud ja otsutasin kiusatusele anda alla ja ühe piiiisikese taimekese osta, ulatas müüja mulle naeratuse saatel tühja maasikakasti, et ma selle täis laoks. 15 eurot tulid veel koju tagasi ka


teisipäev, 14. märts 2023

Assooride märts - heinategu alaku!

 Ülevaade sellest, kuidas näeb välja Assooride märts.  




Juba kolmandat nädalat on meil tuul, mis kaldub pigem tormi poole. 20-30 km , kohati 60- 70 km tunnis ja meie jaoks vale suunaga. Meie saar on aedoa kujuga, venitatud ida-lääne suunas. Saare keskosas on mäed.  Kui tuul tuleks põhjast või lõunast oleks pool saarest tormine ja pool kaitstud. Selle aasta kevadtuuled puhuvad pigem piki rannikut, mis teeb kõigile, kes mingit moodi merest sõltuvad, elu ebamugavaks.


 Kalurid pole juba kolm nädalat merele saanud. Mis tähendab seda, et kolm nädalat pole raha teenitud. Neil ei ole kindlat kuupalka. Teenid nii palju kui püüad ja müüd. Varasematel aegadel sai suvise tuunikalaga või kallimate kalasortide arvelt talveks raha koguda. Uuematel aegadel on kalavarud kvootidega kaitstud ja ülepüük keelatud. Hetkel arutab valitsus kaluritega erakorralise abifondi kasutamist. Paar aastat tagasi loodi koos valitsusega fond just selleks otstarbeks kui ilma halb ja tööd teha ei saa aga elada on vaja. Et ära hoida fondi kuritarvitamist on selle kasutamine reguleeritud nii kalurite liidu kui valitsuse poolt. 


Tavainimese seisukohast tähendab halb ilm kalurite jaoks seda, et kalaletid on suhteliselt tühjad. Enamasti leiab meie kasvandusest tulnud kala, lõhet või makrelli. Ükski endast lugupidav kohalik ei osta Niiluse sügavkülmutatud kalafileed. Nii et läheme oma külmkapi varude kallale või ostame soolaturska. Alternatiivina sööme rohkem liha. 


Neile , kes tahavad praegu saartevahelisi lende teha, soovime “tuult tiibadesse” ehk siis loodame, et läheb õnneks. Kui kellegi on plaan parasjagu mitut saart külastada, varuge endale kindlasti enne tagasilendu paar päeva aega, muidu võib juhtuda, et teid pole õigel ajal selle saare pealt , kust tagasi mandrile saab. Sel nädalavahetusel toimusid Portugalis noorte kergejõustiku võistlused. Assoorid olid esindatud viie saarega, kohale jõudsid viiest kaks, teised ei saanud lihtsalt kodusaarelt minema. Imekombel oli seekord kohal S. Jorge võistkond, aga seda puhtalt seetõttu, et selle saare peal tuntakse ilma hästi ja tuldi juba kaks päeva varem S. Miguelile. Nagu alati, hakkavad ka nüüd ajalehes ilmuma artiklid sellest, kuidas mingit turistid istuvad juba kolm päeva Floresel ja lennukompanii ei tunne nende vastu huvi ja ei organiseeri lendu. Õnneks kohalikud teavad, et meie piloodid on head lendurid ja eelistavad ootamist riskimisele. 


Temperatuur on talutav, pigem mõnusapoolne. ahju kütame umbes iga kolme päeva tagant, seda rohkem niiskuse pärast. Sooja 17-19 kraadi ringis, tuulevaikuses soojem, vilus ja tuule käes vähem. Õhuniiskust on nagu alati - üle mõistuse palju aga ka selle puhub tuul hetkel talutavaks, eile oli kusagi 80% kandis. Peaaegu igal öösel on vihma sadanud ja eelmisel  kahel nädalal oli iga teine päev hall ja vihmane.  Momendil on kolmas kuiv päev järjest, see on juba pikk paus, aga lubatakse vihma alates keskpäevast kuni homseni. Taevas näeb umbes nii välja ka. Üleeile nägi igal pool palju avatud akendega maju. Pühapäeval oli rahvas kodus ja kuivatati maja seinu ja sisemust talvisest niiskusest. Päike ja tuul koos mõjuvad üsna kiiresti.


 Pesupesemine ja kuivatamine on riski peale minek. Viimasel ajal tuleb masin tööle panna öösel, vihmaga. Kui õnneks läheb siis on hommikul veidi kuiva ilma ja tuul puhub riided kiiresti kuivaks. Sel juhul pead kindlasti ise kodus olema ja pesu kiiresti ene järgmist vihma kokku korjama ning jälgima, et tuul midagi nööri pealt minema ei viiks.

     Aastaid tagasi, kui siia tulin, arvasin, et mu ämm on mingi pesufriik või arvab, et ma ei oska asju õigesti nööri peale panna. Iga kord kui külla tuli, katsus esimese asjana kõik mu pesu läbi, keeras midagi ümber, korjas midagi ära ja kordas kõike iga poole tunni tagant. Nüüd olen ise samasugune.         Aastal 2021 tehti siin järjekorde Census, ehk siis suur rahvaloendus. Muuhulgas uuriti ka üldist elatustaset. A la, mitu inimest elab majas, kas lapsed jagavad tuba, millised kodumasinad teil kodus on... Pesumasin ja televiisor kuuluvad tänapäeval juba tarbeesemete hulka. Nõudepesumasin, pesukuivati ja koristusrobotid arvatakse luksuseks. Meie valitsus avaldas peale rahvaloendust selgituse, kus mainiti, et pesukuivatite suur hulk ( silmnähtav erinevus võrreldes maismaaga) ei tulene siin mitte sellest, et me hästi elame, vaid see on sama tähtis tarbeese kui pesumasin.


Kevadised aiatööd on juba veidi hilja peale jäänud. Kes oli õigel ajal virk, saab praegu aiast redist salatit ja kapsast. Samas on praegu veel võimalik kõiki neid rohelisi istutada - külvata. Päev on juba piisavalt pikk, muld on soe ja niiskust on piisavalt. Kõik vohab kiiresti. Sibul, porru, lillkapsas peaks praegu juba istutatud olema. Kurkide ja tomatite jaoks on ehk veel veidi vara, seda pigem liiga suure tuule pärast. Koristatakse põldube. Nooremad oataimed küntakse praegu maasse, seal laguneb kõik selle niiskusega kiiresti ja rikastab mulda. Herne jaoks on praegu viimane külviaeg. Hea aeg on maha panna porgandit, peeti, kaalikat, istutada suvikõrvitsat ja visata kuskile kompostihunnikusse mõned kõrvitsaseemned. Kanaaedikus vohavad juba kuu aega mingid imelikud arbuusid. Kallad kasvavad igal pool aiamaal, koos vaikselt välja ronivate päevalilledega.  Praeguseks kitkun neid halastamatult välja, muidu läheb padrikuks. Avokaado õitseb. Kranaatõun ja viinamari lähevad lehte. Kellel on maasikaid saab vaikselt neid korjama hakata, Korjame viimaseid apelsiine ja nuusutame samal ajal nende uusi õisi. Need kiivid , mis väädi otsa jäänud, lähevad vaikselt juba ise pehmeks ja magusaks.


Karjamaadel on praegu kallad ja lehmad läbisegi. Asalea põõsad on roosad. Ja hein kasvab mis mühiseb. Meie aiamuru on põlvini ja nii niiske, et kui niitma lähed, siis saab putru, mis igale poole kohe kinni jääb.

Saar näeb välja vaata et neoonroheline. See ongi meie heinaaeg. Hein niidetakse maha, kaarutatakse korraks kokku ja pannakse kohe kilepallidesse. Heinamaal lastakse veidi kuivada ja varsti algab maisikülv suveks. Lehmad, kes talvel on rohkem külade lähedal ja madalamatel karjamaadel kupatatakse  varsti jälle kõrgemale.  Igal pool näeb noori vasikaid. Ostetakse ja müüakse noorloomi suveks. Nii mõnigi peab vasikat suve jooksul, et talveks liha oleks. Kanad kipuvad oma mune igale poole peitma, eks näis, kas varsti ilmuvad kuskilt tibud. 

Ja turistid ilmuvad vaikselt jälle suuremal hulgal. Peagi alustavad tööd ka suvised lennud ja hooaeg võibki alata. 


teisipäev, 7. märts 2023

Presidendi paraad ehk karnevali teine osa.

 Omavalitsuse poolt korraldatud pikapäevarühmad said esimese postitusega läbi. 

Teistel asutustel ei olnud kindlat ühist teemat, nii et sigri-migri. 


Kui on karneval ja lapsed, siis on loomulikult ka disney ja muidu kangelased platsis. 


Perekond Incridibles  kogu suguseltsiga, kes oli kõndimiseks liiga noor, või muidu väsinud said kaasa sõidutatud. 




                        Keebiga tegelasi oli igausguseid. Batmanid, Miss Americad. ja muidu super...



Kui tegu Assooridega, siis meri on meie liivakast ja mets. Saage tuttavaks kalameeste maailmaga. Meritähti on nii  ja naasuguseid




Kaheksajalgadel on palju pisikesi lapsukesi




Ja kalu on loomulikult igas mõõdus, mõned ajavad isegi mullikesi.




Igas korralikus meres leidub palju erinevaid karpe, nii pärlitega kui ilma. 





Suviti on meil siin palju hiigelraisid, kellega Santa Maria saarel sukelduda. 

Mull mull mull mull väiksed kalad. 


Mis see siis veel on? Klounid jälle siin, lausa keset merd.



Ilmselgelt on vaja, et keegi seda segadust reguleeriks, kutsume appi liiklusmärgid, kes informeerivad...



hoiatavad...


organiseerivad...


Või lausa keelavad



Ja ikka veel mereteema, sest ükski saar ei saa olla ilma delfiinideta ja vaaladeta.
Kuna vaalu on raske vaadelda, siis alati kui neid näeb on kohal ka fotograafid. Te ainult vaadake, kuidas nad purskavad







Kui nii kaua meres või selle ääres olla, tuleb loomulikult janu, ega midagi, meie kohalik  kannatusvilja limonaad on värskendav ja juba avatud.



Ja loomulikult on hea kaasa tuua midagi maitsvat. 


Mere ääres ollakse ikka plätudega et  kohalik must liiv jalgu ei kõrvetaks. Mis Ipanemad? Need siin on Joaninad, Pauliinad, Franciskinod, Leonardinod...



                  Isegi Wednesday Adams on randa tulnud




                         Tahab keegi tuledraakonit näha? Ka tema on kohal, koos oma sõbra veedraakoniga. 






Ja see pole ikka veel lõpp, aga ehk tänaseks aitab. 



laupäev, 4. märts 2023

Kellele vastlad, kellele karneval.

 

Meil pole siin vastlaid. Kuskil keegi liugu ei lase, või kui, siis ainult tööl ja kellegi seljas. Vastlakukleid ka ei sööda, selle asemel praetakse hoopis "malassadasid". Me pole ka Brasiilia, nii et palja tagumikuga ringi tantsida pole mõtet. Me teeme hoopis oma enda karnevali. Alusutesks siis ikka juba kuu aega ette need sõbra, sõbranna, ja kamraadide päevad ja lõpuks pidu ja pillerkaar. Karnevali kombed on isegi saarelt-saarele erinevad. 

Näitan veidi seda meie oma.  Igal reedel enne karnevali teisipäeva tehakse Ponta Delgadas koolide ja institutsioonide karnevalirongkäik, osalemine on vabatahtlik. 

Siit tuleb  lihtsalt paljude piltidega kokkuvõte. 


Reede hommikul on ametlikult tööpäev, aga paljud lapsevanemad on endale paar vaba tundi palunud. Ja need, kelle töökoht on kesklinnas, nihutavad oma lõunatunni sellele ajale kui rongkäik mööda läheb. 

Seekord avasid show Messi ja Woody Toy Story filmist. Mõlemad on vabal ajal Eva pikapäevarühma kasvatajad. 

Selja taga järgnes mänguasjade maailm, see oli soovituslik teema kõigile algkoolidele. Taamal ongi juba näha palju pusletükke.



Kes  meist ei mäletaks rubiku kuubikut, populaarne ka tänapäeval. 

Ja millega mängitakse rohkem kui beebinukkudega? Olgu siis newborn, baby alive või emme tehtud kaltsunukk


Plastiliin, vana hea plastiliin on tänapäeval saanud uue kuue ja kirkamad värvid


Ja midagi moodsamat, LOLs oma suurte juustepahmakatega


Muidugi ei tohi puududa Barbied, nii tavalised. kui ka printsessid. Barbi Eval õnnestus tähtsaks päevaks hankida kõhugripp ja teda ei pandud seekord karpi ja ei lastud marssima, vaatas niisama pealt. 



Barbide kõrvalt ei tohi otse loomulikult puududa ka LEGOd


Kah mingid mänguasjad, aga ma kaotasin nende vahel orinteerumisvõime kui lapsed suuremaks kasvasid. 


Kõige universaalsem mänguasi.  Kes siis kunagi poleks palli tagunud, nii poisid kui tüdrukud



Ja muidugi võrratud autod, rongid , lennukid...




                                          Midagi ka nooremale põlvkonnale - Popit. 


Ja alati klassikaline domino.


Üks meie populaarseid laadamänguasju - liblikad


Tuulelohedega on hea rannas mängida


                                    Puust vurrkannidega saab koos vanaisadega mängida


Otse loomulikult , kui on koos nii palju mänguasju, siis läheb kõht vahepeal tühjaks.  Muretsemiseks pole põhjust, koogid juba saabuvad. 



Kes armastab mänguasju rohkem kui ,,,,, Klounid, muidugi ei tohi puududa klounid. 


Et liiga pikaks ei läheks teen siinkohal pausi. Järg tuleb.