Nohnii. Pikaajaline vaikus jälle. Päevad läbi tööl, õhtul teed süüa, asjatad siin ja seal, pesed lapsed puhtaks, paned nad magama ja siis vajud ise ka üsna varsti nende kõrvale. Arvuti elab kuskil oma elu. vahel kui juhe koos, mängid midagi et ei peaks mõtlema. Selline see elu momendil ongi.
See suvi on siiski veidi teistmoodi. Mul ei ole enam eestlasi. Soomest ei tule enam lennukit. Eelmisel aastal tõi just Soome lend aeg ajalt ikka mõne eestlase kaasa. Vähemalt sai maakeeli tere öelda. Sel aastal seda varjanti eriti ei ole ja tegelikult on sellest hirmus kahju. Praeguse seisuga olen sel aastal kohanud täpselt ühte eestlaste gruppi ja seda muidugi sel ajal, kui mul käed ja jalad tööd täis olid.
Aga kõige suurem uudis on hoopis see, et meie pere saab täiendust. Seni oleme olnud kahelapseline pere, veebruaris on meid ühe võrra rohkem.
Mina olen juba veidi kõhukas ja Laura räägib beebiga juttu ja kallistab mu kõhtu, käed mahuvad veel ilusasti ümber. Taavi jäi esialgu veidi mõtlikuks aga ka tema arvab, et siis saab meil lõbus olema, kui tulevane titt juba kõndima ja rääkima hakkab. Nii et vaatame helgelt tuleviku poole.
1 kommentaar:
palju ònne! tore uudis :) ootan isegi vàga aega, mil meie kaks perekonnaks saaksime, seega on tore lugeda teiste juurdekasvust :)
Postita kommentaar