Ma pean nüüd vist avalikult üles tunnistama, et " I have lost it", või nagu mina ema ütleks - nüüd om küll õkvalt ullis´lännü.
Tegelikult kulgesin selles suunas ikka tasapidi, aga viimasel ajal tundub, et kuskil on asi käest ära läinud. .
Näiteks täna. Käsil on koogi tegemine, retsept käsib taina vormi põhja ja äärtele suuruda. Mina otsin igaks juhuks välja nii suure kui väikse vormi, et näha kumb paremini sobib. Mäkerdan taina mööda vormi nagu vaja ja panen seejärel puhta vormi külmkappi tahenema, samal ajal kui koogitaigen rändab koos teise vormiga sahvririiulile. Pool tundi hiljem avastan külmkapist tühja "taheda" vormi ja pean tubli viis minutit mõtlema, mis selle tainaga juhtus, või äkki keegi sõi ta vahepeal ära.
Aasta tagasi kuulus meie igapäevase kehalise liikumise hulka Tibutants. Kes veel ei tea, siis hundirattad ja breiktantsu moodi tagumikul keerutamine on nüüd ametlikult osa tibutantsu rutiinist. Vahepeal tegime aasta jooksul vahelduva eduga tantsupause Macarenaga ja Gangham style´ga. Siis õppsime hoolega K poppi tantsima, ma tean peast vist kõiki BTS-i lugusid ja tunnen ära enamuse Plackpink í tüdrukutest. Ja nüüd tuli mulle miskipärast pähe Evale Jenkatantsu näidata.
Selle tulemusel avastasime, et Jenka pole mitte tants vaid hoopis liikumisviis. Kes trenni tahab teha võib proovida, mitu kilomeetrit jenkat te hüpata jaksate. Ja nüüd võib juhtuda, et kui te siin elaksite, siis võiksite te aeg-ajalt linnapeal kahte hullu jenkasammul muusikakooli või poe poole hüppamas näha.
Selle koha peal ongi paras aeg lõpetada. ( Keksib jenkasammul põrandat imema)
1 kommentaar:
Isver,sa oleks Ronja unelmate ema olnud: "Teab kõiki PTSi laule peast".Lähen ja häbenen nüüd natuke,vabanduseks ehk ainult nii palju,et ega ma Eesti poppi ka kuula ja sest suuremat ei tea. No lihtsalt ei meeldi.
Postita kommentaar