pühapäev, 4. september 2016

Sajajalgsel oli kavas...

...ämblikule või tont teab kellele külla minna. Pani aga sada plätut viiesaja varba otsa, sest kes siis meie niiske palavusega kinniseid jalanõusid kannab, ja hakkas astuma. Vudis ,vudis, kindluse mõttes keset ööd, kus on vähem segavaid asjaolusid, järsku nägi;  keset teed vedeleb jalg. Ja mitte mingisugune tavaline jalake, mida pikakoivalised ämblikud vahel kaotavad, vaid ikka hiigeljalg. Istus siis sajajalgne maha ja sügas kukalt. (Kui teil on raske istuvat sajalgset ette kujutada siis visualiseerige rongiõnnetust.) Jala ümber ringi tegemie oleks suur töö olnud, ärge unustage, et kui teie peate kaks sammu kõrvale astuma, peab tema seda kahte sammu viiskümmend korda tegema. Ja vaadates otseradasid igasugustel muruplatsidel, on sajajalgse ringitamise vastumeelsus ju täiesti inimlik. Lõpuks otsustas lihtsalt üle hiigeljala ronida. Ronis ja ronis, kui äkki ilmus taevast ilmselt teine hiigeljalg aga ei saa välistada ka näiteks kätt, ja maandus otse sajajalgse kanti. Mis vaesekesel üle jäi, suure hirmuga tegi esimest asja, mida sajajalgsed enesekaitse trennis õpivad ja lõi hambad (või suidised, või mis tal seal suus on, minu teadmised piirduvad jalgadega) lamavale jalale sisse, igaks juhuks niristas veel natuke tatti ka. Seda kas ta lõpuks õigesse kohta jõudis, ei suutnud uurijad kahjuks tuvastada. Küll aga tuvastasime teo tagajärjed.

Hommiku ärgates oli Taavil pahkluu lähedal suur punn ja punni otsas kaks täppi. Kaks päeva hiljem oli punn veel suurem ja üleni punane, veel päevake hiljem oli  valus kõndida ja terve pahkluu paistes, nii et saabast ei saanud jalga. Mis muud kui arsti juurde. Arstiga me kolmekesi uurisime ja puurisime, millega võiks tegu olla ja arsti arvates oli sajajalgne kõige suurem kahtlusalune. Need on siin viie sentimeetrised ja kergelt mürgised. Muidugi võis tegu olla ka mingi eksootilise ämblikuga, mis oli kuidagi siiamaile transporteeritud ja hoopis sajajalgsele külla läks, aga see versioon on siiski vähem tõenäoline. Süüdlane kohtuistungile ei ilmunud aga samas kui sulle ikka taevast hiigeljäse lagipähe tahab kukkuda, siis käituks ise vist samamoodi.
Arst kui kohtunik määras Taavile nädalase antibiootikumi kuuri ja ohtra jalapesu. Tänaseks ajab pahkluu kõvasti mäda välja aga vähemalt ei valuta enam ja tundub, et põletik annab järgi.
Pilti ei hakka panema, ma arvan et iga inimene oskab paistes jalga ette kujutada ja hammustajat ei õnnestunud pildi peale püüda.

2 kommentaari:

maavillane ütles ...

Kui väga proosaliselt mädanev ja tavalist elu segav jalg välja jätta, või ei siis isegi selle jalaga koos, üks väga muhe lugemine. Kirjuta aga rohkem!

reet ütles ...

Lugu on jah muhe kuni sinnamaani, kus jalg päriselt haigeks jääb. Head paranemist!