Selle loo kõige tähtsam info - meil on neli kassi!
Kõigepealt tuleb kuulata kuidas tütar elutoas kiljatab: "Hiir"!
Seejärel tuleb üks kassidest, kes parasjagu köögis magab, kaenlasse haarata ja koos abikaasaga elutuppa suundunda, kus enam pole mingit hiirt (ega ühtegi kassi)näha. ¨Tütar osutab käega diivani taha ja peale selle liigutamist,ilmubki nähtavale ähmis põldhiirekene, kes kiiruga kummuti taha jookseb.
Kaenla alt hiire suunas vabastatud kass jookseb umbes sama kiiresti tagasi kööki. Meie kassid teavad: kui Paulo väha tarmukalt tegutsema hakkab, siis on keegi ilmselt mingi pahandusega hakkama saanud või midagi keelatut tuppa toonud (tavaliselt sisalikke) ja parem on silmapiirilt kaduda.
Hiir istub kummuti all ja loodab, et see on nüüd kindel varjupaik, kuid juba ilmuvadki kummuti ette hiiglaslikud jalad ja harjavars hakkab ohtlikult lähenema, mille tagajärjel loomake otsustab seinaäärt mööda kirjutulauani joosta. Vahepeal tütre kaenla all uuesti tuppa transporditud kass jookseb veidi kiirema sammuga tagasi kööki. Laua all saab hiir järsku oma veast aru, laud on kõrge, ainuke varjuline koht on lauajala ja seina vahel aga sealt hakatakse teda kohe minema togima. Viimases hädas tuleb joosta peretütre kiljumise saatel laua all asuva printeri otsa, sealt hüpata paberite peale ja libiseda paberiavast sisse.
Kolm hiirepüüdjat jäävad hetkeks juhmi näoga üksteisele otsa vahtima, mis annab loomale aega ennast paremini printeri sisse peita.
Seejärel tuleb printer juhtmetest lahti ühendada ja garaazi viia. Eva siirdub aianduskindaid otsima ja Paulo hakkab lahtitulevaid osasid lahti võtma. Mitte et me põldhiiri kardaks aga siin on hiirte kaudu leviv leptospiroos üsna tavaline ja meist keegi ei taha hammustusega riskida.
Kui printeri esiosa lahti võetud, on võimalik näha, kuidas hiir on ennast mingi rulliku ümber täielikult rulli keeranud, ainult sabaots paistmas. Muidugi tuleb proovida kinnastega sabast kinni hakkata ja hellalt tõmmata, millele järgneb saba kokkurullimine ja veel paar erutatud kiljatust Eva poolt. Ja siis tuleb prinerit lihtsalt peopesaga igast küljest taguda ja igat nurka vastu maad tampida ja peale igat tümpsuvalangut vaadata, kas hiir on kuskilt järele andnud ja hakkab juba välja kukkuma.
Kui juba tundub, et parem on see printer kohe lihtsalt prügimäele viia, sest töökindlus muutub järjest kaheldavamaks, otsustab hiir viimaks sangarliku hüppega põgeneda ja ennast garaazi peita. Kuna garaaziuks on niikuinii pidevalt valla, sest seal magavad koearad ja igal pool on palju träni, sinna ta meis ka jääb, ehki Eva nukrutseb, et hiirekest taltsutada ei saa.
Printer tuleb tuppa viia, lahtiolevad osad uuesti külge kinnitada, kõik juhtmed ühendada ja igaks juhuks 20 lehekülge pabereid printida.
Sügis hakkab vist kätte jõudma.
PS! Selle loo kirjutamis ajal tõid kassid elutuppa sisalikubeebi, kes sai tütarde poolt kasside käest päästetud ja tagasi õue toimetatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar