Üheksas sissekanne.

Palju vett on vahepeal jälle merre voolanud ja seda sõna otseses mõttes. Õnneks ei voola see vesi enam läbi Taavi ja Laura toa katuse, saame vihma ajal rahulikult magada. Nüüd on ilmad jälle soojad aga õhuniiskust on 95 % juures, s.t. me elame külmas aurusaunas. Ja Taglad, kes siin olid ja loiduse ja niiskuse üle kurtsid, arvestage sellega, et teie saite õhukuivuse rekordi - ainult 45% niiskust. Seda polnud siin enam aastaid olnud. Nüüd on umbes sama soe, aga kordi märjem.

Vahepeal on palju asju juhtunud aga alustame algusest.

Meil on kass. Tegelikult on meil nüüd juba teine kass, sest esimene suri kaks päeva peale kojuvõtmist ära. Aga lugu ise selline: Tahtisme loomade varjupaika minna Pluutole seltilist või siis lastele kassi otsima. Kohapeal selgus, et varjupaiga lahtioleku ajad on sellised, et meil kõigi pereliikmetega koos on sinna lihtsalt võimatu minna.järgmisel päeval jalutasin Taaviga juhuslikult loomapoest mööda ja seal suur plakat: "Tasuta kassipojad". Sisenesime ja Taavi valis kohe ühe välja. Mina siis omalt poolt ostsin kassiliiva ja toidu ja helistasin Paulole, et ta pärast tööd kogu selle kupatuse poest autoga ära tooks. Tema läks poest läbi, anti talle sealt mingi kilekott pihku, ja tuli vanemate juurde meile järgi. Taavi vaatas issile otsa: "kus sa kassi panid?". Mille peale Paulo vaatas imestunud näoga mulle otsa: "kas ma pidin kassi ka tooma?". Ega midagi , tagasi poodi kassi järgi, ja alles kodus olles avastasime, et liiv jäi ikka maha.

Kahjuks avastasime kolm päeva hiljem selle kassipoja hommikul surnult. ei olnud tal mingit nähtavat viga küljes, ainult kõht oli lahti, aga arvasin, et ehk toidu- ja kohavahetusest. Ja sooja otsis ka, aga milline kass seda ei teeks?

Kuna lastele oli kass ju ikkagi lubatud, läksin kaks päeva hiljem ühte teise loomapoodi, kuhu oli samuti just kassipoegi toodud. Seekod istusin üks pool tundi seal puuri ees maas ja jälgisin neid. Lõpuks siis valisin ühe omaarust parajalt kelmi välja. Siiamaani oleme ülimalt rahul: on teine uskumatult puhas, sööb nii kodutoitu, kui kassikrõbulaid ja on selline rõõmus. Isegi suhteliselt kassivastane Paulo, lubab teda juba diivanile ja vahepeal isegi voodi peale.

Paulo on juba kuu aega suitsuvaba. Au ja kiitus talle.
Seekord side lõpp