teisipäev, 22. detsember 2009

Kolmekümne kuues.

Et siis jõulud...
Nagu on ja nagu ei ole kah. Mõnikord on lausa suur jõulutunne peal, kuusk on toas ja minu tublid lapsed ehtisid ta ise ära. Jõulupidusid ka üksjagu peetud. Päkapikud käivad. Aga akna taga ladistab absoluutselt igal ööl vihma ja on tuul ja torm. Jõul või asi. Ja ongi nii, et kodus on jõulutunne ja töö juures töötunne.
Tegelikult on meie tööpäev praegu selline: kella üheksa paiku hakkab rahvas vaikselt kohale jõudma, kohtumispaigaks on kõrvalasuv kohvik. Seal juuakse umbes tund aega kohvi ja aetakse juttu.Ja siis läheb igaüks oma töökohale juttu ajama. Talv ikkagi. Aga suvel see-eest ...

Lapsed on ka imelikud. Päkapikud toovad ilusasti kommi aga neil on järsku kommistreik. Ja muidugi selline, et mis meeldib ühele, ei meeldi teisele kohe mitte. Ja vaene päkapikk peab siis teadma, mida tuua, et kõigil hea oleks.
Kuuske käisime ka seekord naljakalt valimas, esimesena jõudsime kohale mina ja lapsed. Hakkasime siis aga valima. Taavi ainukene nõue oli, et kuusk võiks olla nii umbes temapikkune. Aga selle temapikkuse kuuse hinnaks oli 20 euri. Ootasime issi ka ära. See valis ühe pikema ja sihvakama kuuse, mille hinnaks öeldi samuti 20 euri. Kui issi selle peale kõva häälega teatas et see on küll liiga kallis ja selga pöörama hakkas, siis öeldi kiiruga, aga meil on odavamaid ka ja toodi jooksuga see kuusk, mille Taavi enne välja valis. Nüüd oli hinnaks 10 euri. Ja üldse on see kuusk tegelikult hoopis krüptomeeria, ilus küll, aga lõhn pole õige.
Ja töö juures tuleb päev otsa kõlaritest ainult jõululaule, nii et kui keegi neid kodus kuulata tahab, siis palun minge kuhugi hästi kaugele, kus ma teid ei kuule.
Ja kuna jõulud on sel aastal juba imelikud, siis panen siia ülesse ühe veel imelikuma asja. Minu abikaasa nimelt armastab tarku aiapidamise raamatuid lugeda. Mina siis ka kiikan aeg-ajalt kõrvalt. Silm jäi pidama sellisele leheküljele;

VIHMAUSSIPASTEET

1 tass tükkideks lõigatud vihmausse
1 tass kaerahelbeid
1/2 tassi sibulat, rõngasteks lõigatuna
1 spl õli
Lisada 250 ml vett ja keeta 15 min jooksul.
Lisada kaks muna, veidi jahu, soola ja pipart, erinevaid aromaatilisi maitsetaimi. Serveerida kuumalt.

HERNESTEGA VIHMAUSSIKARRI
Vaja läheb:
-piima
-kookospähklit
-rediseid (Naereid)
-(kollast)suhkurt
-võid
-tükeldatud sibulat
-soola
-tabascot
-ühte küüslaauguküünt
- 1spl karrit
- 100g jahu
-neli munakollast
-1 keskmine purk herneid
-neli munavalget (kõvaks vahuks vahustatud)
-pipart
-200g vihmausse, lõigatud alla 2cm juppideks

Valmistamine:
Kuumuta piim keemiseni ja lisa kookospähkel ning suhkur. Jahuta veidi.SEga sibulad võiga, lisa küüslauk, seejärel karri ja kookose-piimasegu. Lisa jahu. Kuumuta segades madalal tulel kümme minutit.
Klopi munakollased lahti ja lisa herned ning vihmaussid.Sega kõik omavahel ja küpseta kuumas ahjus umbes 40 minutit.

Veidi hiljem lisab raamatu autor omapoolse märkuse: "Minu siiras nõuanne on, et ärge tapke vihmausse, ja sellest tulenevalt, kui võimalik, siis ärge sööge neid".
Raamatuks muide on Vihamussikasvatuse käsiraamat, autoriks Carlo Ferruzzi
Ja kes veel ei tea, siis vihmausside kasvatamine on täiesti olemasolev põllumajanduse haru ja vihmaussisõnnik ehk huumus on üks paremaid asju, mida üldse põllule, eriti orgaanilisele põllule panna.

1 kommentaar:

irvikkass ütles ...

Vaesed vihmaussid, kes siin on enda arvates lihtsalt mu aias elanud. Tegelikult on nad osa mu mahepõllunduslikust maailmavallutusplaanist.