Assooridest on juba palju räägitud. Nii mõnigi on siin käinud ja igaühel on ilmselt oma lemmikud. Loomulikult on siis olemas oma turistimagnetid. Olgu nendeks siis Sete Cidades oma sinise ja rohelise järveveega, (mis nii mõnigi kord on hoopis hall ja veidi teistmoodi hall). Furnas oma kuumaveeallikatega, või hoopis vaalad ja delfiinid. Eks igalühel on oma lemmikud ja tekivad oma mälestused.
Minu jaoks üks ehedamaid ja lahedamaid kohti on Santana. Väike külake põhjakaldal, kus asub suur osa meie põllumehi teenindavaid struktuure. Seal peetakse igal aastal tõukoerte näitust, lehmade iludusvõistlusi ja taimelaata. Seal on üks parimaid kohaliku steigi restorane. Ja veel nii üht koma teist. Kuid igal neljapäeva hommikupoolikul on sealsamas külas taluturg.
Avatakse juba kell kuus hommikul, sest ega õigel talunikul pole aega magada, lehmad lüpstud, ongi kohe õige aeg laadale minna. Seal saab kokku teiste oma ala meestega, saab osta- müüa, ilma üle kurta ja ühe õllegi libistada.
Ja osta on seal tõesti ühte kui teist. Palju müüakse kohalike aiasaadusi, vastavalt aastaajale ja ilmale. Täna sai osta kohalikku ja hommikul korjatud redist, lehtkapsast, porgandit, noort sibulat, spinatit, peterselli, sellerit, igasugu salateid, hiina kapsast, sidruneid, apelsiine, banaane - nii rohelisi kui juba valminud, avokaadosid erinevas kõvaduses, kartulit-nii värsket kui vana, maguskartulit jne jne jne. Peale selle veel kuskil kohalikus kilemajas kasvatatud kurki, tomatit, rohelist uba.
Meil ei leia palju kilemajasid. Suvel kasvavad kurk ja tomat väljas niikuinii, talvel on kasvuhoone minema lendamise oht liiga suur. Just nägin kuidas keegi kurtis, et ta unustas ehitada tuuletõkked oma tuuletõketele ja need lendasid minema.
Loomulikult ei puudu paar letti ka sellise kaubaga, mis ei ole siit pärit, aga mida ikka turul müüakse. Ehk siis erinevad puu-, juur- ja aedviljad, seened ja muu selline kraam.
Kohalikud talunikud müüvad ka oma tehtud pipramoose, koduste kanade mune, omatehtud viinamarjamahla, jne kui selleks õige aeg on.
Leidub suuremaid tootjaid, kes on lahkelt nõus seletama, kuidas nad võitlevad seenhaiguste vastu talvel maha pandud kartulil, või kuna on õige aeg viinamarju pritsida. Apelsiinidel on koore peal nähtav kiht niiskusega kinni jäänud koorepuru ja iga apelsiin - mandariin on lõigatud puu otsast koos ühe või kahe lehega, mille pealt saab ilusasti värskust vaadata. Kohal on ka bio ja ökotootjad , tihtipeale oma suhteliselt pisema valikuga. Ka nemad jagavad üksteisega oma kogemusi ja möödapanekuid.
Kevadisel ajal kaubeldake taimedega, sibulast ja salatist kuni tomatini, eri sordid, eri suurused. Sekka igasuguseid maitse-ja ravimtaimi. Ka kohalik aiand on alati seal oma lilledega ja taimedega. Endaga sama pika palmiistiku saab kätte umbes 15 Euro eest. Igauguseid lilli , nii juba õitsevaid kui ka taimi, ning lillekorve ja muud taolist alates 50 sendist. Kohal on ka kohalik mesinik, tema kõrval müüb juustutootja oma valeingveri lehte keeratud toorjuustu. Kõrvalputkas on naised oma käsitööga, keegi kuskil müüb saiakesi. Kaugemal servas on korvipunujad ja tööriistad ning nende tagavara varred. Ühesõnaga. mida hing sa ühe taluniku käest veel tahta oskad.
Ja muidugi , ükski talunik ei pea talu ilma loomadeta. Tahad osta või müüa oma noort mullikat või kevadisi põrsaid, tule aga Santana turule. Kitsetallekeste või ka piimakitse hinnas saab veidi kaubelda - Tavaliselt on kõik noorloomad muidugi odavamad, sinna pole eelmine omanik veel nii palju sööta kulutanud. koha peal kõnnib ringi ka loomaarst, kes vaatab kas kõigil müüdavatel loomadel on paberid korras ja kõik õigesti registreeritud. Peale ostu saab lehma kõrvarõnga numbri kohe oma nimele. Ka meie saime oma teise pardipaari laadalt, viie euro eest. Igat sorti kanu, noori ja vanu, suletupsuga peas või karvajalgadega. Rasvasemad küülikud lösutavad kanapuuri peal ja näksivad heina . Noored on puuri sees, need sunnikud kipuvad muidu laiali jooksma. Ja kui vanal taluperemehel ja -naisel on loomad majapidamise osa, siis talulastel on õigus ka oma lemmikloomale. Selle tarbeks müüakse merisigu ja kääbusjänkusid. Linnukasvatajad müüvad ja vahetavad viirpapagoisid ja erinevaid tuvisid.
Tuvisid kasvatati Porutaglis varem palju ja erinevaid. Need olid hinnatud toidulaual. Tänapäeval on tuvikasvatus hobi ja spordi piiri peal. Vaalavaatluspaadid aitavad vahel tuvisid treenida ja viivad neid merele, et nad sealt koju tagasi lendaksid. Kirjatuvide pidajatel on oma klubid ja võistlused. Tuvide näitusel saab väga paljusid erinevaid sorte näha.
Kõik need asjad on koos ühe platsi peal. Teisel pood teed põllu peal on parkimisplats kus seisab tihti ka külmikauto värske kalaga otse sadamast. Portugali papid oma joviaalsuse ja valju häälega arutavad rõõmsalt läbi kõik maailma asjad, ise samal ajal kaubeldes. Hipsterrestoranide noored omanikud kuhjavad korvid täis erinevat rohelist kraami. Koduperenaised tulevad koos eelkooliealiste lastega, saab sõna juttu ajada samal ajal kui põnn kitsetalle imetleb. Expatid käivad ringi ja teevad pilte ning ostavad ökomune. Selline mõnus sumin ja sagimine. Kui ostad oma kraami ära, pannakse tihti kotti kauba peale üks ilus salatipea, lastele antakse kätte banaan. Müüjatel on juba palju tavakliente, kellele kaugelt tere hõigatakse. Ka taimede ja seemnete vahetus toibub vahel käest kätte. " Ah, kas sulle maitses mu jakoonijuur, tahad ma toon sulle? Et siis järgmisel neljapäeval saad kätte"
Sel nädalal võtsin kaasa 50 eurot. Sain paar sõna udujuttu ajada kartulimüüjatega ja kümme kilo kartulit. Porgandit , rohelist kraami, kapsast, kurki , tomatit kahest või kolmest eri letist. Viie euro eest ostsin juustu. Viisin tuttavale mesinikule veidi Eesti mett maitsta. Käisin jälle läbi punutud korvide juurest ja vesistasin suud, kunagi tuleb sealt kindlasti paar korvi minuga kaasa. Kaks kilo makrelli sai ostetud peale seda, kui kalamehega vastastiku arutasime, kuna see tuul lõpuks järgi jääb ja suuremat kala saab püüda. Ja peale seda kui olin kolm korda lilleleti ees edasi tagasi kõndinud ja otsutasin kiusatusele anda alla ja ühe piiiisikese taimekese osta, ulatas müüja mulle naeratuse saatel tühja maasikakasti, et ma selle täis laoks. 15 eurot tulid veel koju tagasi ka
1 kommentaar:
Jaa, turg on asi, kuhu ma üritan minna igal pool, kuhu reisin. See õhustik on alati nii teistmpóodi kui tavalistes poodides. Üks mu lemmikuid oli vanasti Lünebugi taluturg Raekoja platsis keset linna kolmapäeva ja laupäeva hommikutel.Nüüd pole sinna enam aastaid sattunud. Jalutad ringi ja nosid mõne proua käest ostetud saiakest, vaatad kuidas kohalikud kauplevad ja mida seekord müüakse.
Eelmise suve taluturu elamus tuli pisikesest Prantsusmaa kindluslinnakesest, kuhu kõigepealt 10 kilti rattaga mäest üles ja alla vändata tuli. Aga kohapeal sai see-eest maitsta kohaliku kitseproua igat masti kitsejuuste. Tõsi, mul oli seekord püsikliendist võõrustajaperenaisega kaasas olemise eelis. Temaga koos olime eksootilised väljamaalased, kellega keelebarjäärist hoolimata valjusti kätega vehkides suheldi. Tagasihoidlik põhjamaalane minus eelistab muidu liigagi tihti vaatleja positsiooni.
Postita kommentaar