Kaks hunti

 Vanadel indiaanlastel on mõistulugu kahest hundist kes elavad meie sees. 

Reede õhtu  ja ma olen kuni laupäevani üksi kodus. 

Ma ei mäleta kuna see viimane kord nii oli. Võimalik, et isegi enne abiellumist ja lapsi. 

Üks mu kahes hundist, see rohkem eestlaslik, hakkab kohe kõrvu kikitama:

 - Nii, nüüd teeme suure tassi seda head mustsõstra- piparmündi teed. Ja siis valime, sul on ju üks raamat pooleli, või hoopis heegeldaks, nii hea ja rahulik. 

Selle peale hakkab teine hunt , see kes on juba portugalistunud, veidi temperamentsem ja tumedam,  kergelt nina krimpsutama:

- Mis tee, sul seisab ju kapis see jõuludeks kingitud 15. eurone (Portugali mõistes hullult kallis) vein. Teeme lahti, maitseme. Kujuta ette, lased vanni kuuma vett täis, varastad tütre käest mingi vannipommi ja klaas veini…  Üleüldse, sa oled juba isegi ühe hundi maitse kohta talvega veidi liiga karva kasvanud. Nüüd oleks ju hea võimalus, teed endale koduse spa ja pärast oled ilus nagu karvadeta kass. 

Kõrva ääres hakkab ootamatult ulguma kolmas, ilmselgelt naissoost, hunt:

-Mis tee, mis spa, vaata kui harva sa nii oled et sul kedagi jalus ei töllerda, sa saaksid praegu segamatult kogu maja põrandad ära pesta. Laupäeval pole sul ju niikuinii aega. Ja enne põrandapesu võiks ikka tolmu ka ära pühkida.  Oot, mis see siin on? Kaks masinatäit kuiva puhast pesu, selle võiks ikka kokku lappida. Ja enne selle kappi panemist olekski tegelikult vaja linadekappi korrastada ja…

Kuskilt võsaveerest hõikab mingi töllamokast hundikutsikas, kes ilmselgelt on liiga palju internetis istunud:

-Kuule, sa juurdled ju juba mõnda aega, kuidas endale lisasissetulekut leida kui rahulikum aeg on. Praegu  paras võimalus, tee OnlyFans lahti, vaata, kas veidi vanemapoolsetel naistel on veel edu…

Raske on see elu hundikarja keskel

Eks ma panen nüüd siis teevee keema, ja panen tolmulapi ja korgitsa ka enda ette lauale. Vaatame, kes peale jääb.

Internetti igaks juhuks lahti ei tee.