Viimasel ajal on liiderlikkusest Eesti meedias nii palju räägitud, et ka mina pean osavõtlikkust näitama. Mitte et ma ekspert oleks, aga annan lihtsalt oma hinnanagu.
Kuna mina kasvasin üles nõukogude ühiskonnas, on palju asju muutunud. Liiderlikkus on on olnud üks neist.
Elasin kolhoosi keskuses, kus oli koos igasuguseid inimesi, nii liiderlikke kui ka tavalisi. Liiderlikkus oli sel ajal midagi kergelt taunitud, ei teadnud ju kunagi mis sealt tulla võib. Ka meid kasvatati pigem selles vaimus, et liiderlikkus on paha, oli ju riigil vaja kuulekaid kodanikke. Samas osavõtlikkus oli hoolega kasvatatud ja premeeritud. Igaüks meid oli oktoobrilaps või pioneer. Lugesime hoolega “Jutustust Sonjas ja Zurast” ja imetlesime nende liiderlikkust. Ootasime hoolega, kas ka meil tuleb võimalus oma liiderlikkusega särada.
Ka külaelanike seas võis liiderdamist leida. Naised olid liiderlikud rohujuure tasandil ja külasiseselt, omade seas. Avalikult oldi pigem häbelikud.
Meeste seas leidus neid, kes liiderdasid ja neid, kes liiderdajaid taga rääkisid. Parimad liiderdajad saadeti isegi Moskvasse liiderdamist õppima ja omastama. Ehk mõned vist jäidki kuskile kõrgematesse koridoridesse liiderdama. Aeg ajalt vilksamisi võis neid kuskilt autoaknast näha, ilusti kammitud ja uhke ülikonnaga.
Minu keskkooli ajal asjad muutusid, muutus ka liiderdamine, mis järsku muutus vabaks, avalikuks ja mida isegi propageeriti. Ka noorte naisterahvaste seas võis vaikselt liiderlikkuse kasvu märgata. Tagaselja räägiti jutte, kuidas parimatel liiderdajatel on ilmselt kuskil rikas Soome või Vene onu, kes ka kõige häbelikuma neiu võis liiderdama õpetada, kui ainult tahtmist oli.
Nii mõnelgi noorel teletähel oli tubli liiderdaja kuulsus, bändimeestest parem ei räägigi, nemad olid tõelised liiderdamise etalonid. Samal ajal hakati järjest rohkem rääkima ka ohutust liiderdamisest, muidu võis lend kiiresti lõppeda soovimatute tagajärgedega ja siis polnud endisi osavõtlike abistajaid enam kuskil näha.
Ülikool on vist läbi aegade olnud see koht, kus oma liideramist avastatakse ja igat moodi proovile pannakse. Seal sai liiderdada igas vormis. Olid luuleõhtud ja diskoteegid, kambas linna peal liiderdamine või üksi salaja liiderlikkuse katsetamine.
Tavaliselt läks tüdrukutel see liiderdamise hoog üle, kui endale kaaslane leiti, lapsed saadi ja tahaplaanile jäädi, aga loomulikult leidus ja leidub ka neid kes kogu elu liiderdavad ja selles järjest paremaks muutuvad. Tänapäeva avatud maailmas ei pea mitte ainult oma riigiga piirduma, liiderdada saab ka näiteks euroopas või isegi maailma tasemel.
1 kommentaar:
On kaks asja - sõna ja tegu. Sõna on üks tore asi, sest me võime sõnu ritta seades mingi sõna mõiste täielikult ümber pöörata. Kuid mis siin rääkida sõna kontekstist lause sees, on ju näiteks see sama sõna, liiderlik, pälvinud Eestis korra suurt tähelepanu ka ühe doktorandi töös, kes nimetas eesti juhte just nimelt liidelikeks. Ja see ei ole ka ime, sest sõnas liiderlik tundub sõna tüve vormiks olema liider ehk siis juhtiv tegelane.
Ka inglise keeles on sõnas leadership tüve vormiks leader ehk liider, kus inglane võib väga kergesti sellest sõnast just aru saada kui tegelasest, kes võib olla juhtival positsioonil või inimesest, kes on liidri omadustega.
Sõna tähendusel on ka teine külg, nimelt on keel pidevas arengus ja nii mõnigi sõna võib kõnekeele kontekstis omandada täiesti uue tähenduse. “Tähenduse muutumise taga võivad olla ajalooline areng, ühiskondlikud muutused ja nendega seotud psüühilised mõjurid. Näiteks sõna “mõis” tähendas eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes algselt külapõldudest lahus olevat põllulappi, seejärel üksiktalu. Pärast saksa feodaalide majandite asutamist hakati mõisateks nimetama neid ning veel hiljem olid mõisad kapitalistlikud põllumajanduslikud suurmajandid.” (https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=6&p1=5)
Seega, miks ei võiks sõnal liiderlik moodustuda uus tähendus, kus see ei ole üldse mitte halvustava varjundiga. Ja kuna noorte sõnavara muutub järjest rohkem inglise keele ja väljendite kesksemaks võiks sõna liiderlik omandada ka teise ja uuema tähenduse.
Ma ei mäleta seda saadet, aga selle sama sõna tähendust - liiderlik - küsiti just noorte käest, kus paljud omistasid sellele sõnale tähenduseks liidriks olemist.
Nüüd ka teost,kus minu meelest väga palju haakub sõna liiderlik sõnaga liider. Kes on liiderdaja? Liiderdaja on üldiselt isik, kes ongi ettevõtlik, uusi lähenemisviise otsiv ja üldse aktiivne tegelane.
Teine pool teost on asja eetiline ja ühiskondlik normide pool.Näiteks liiderlik poliitik selle algses tähenduses on täiesti taunitav isik. Selle etaloniks võiks kehastuda USA ekspoliitik Donald Trump ja neid näiteid on veel.
Kui ma jõudsin ülaloleva postituse poole peale, arvasin ma et räägitakse poliitilisest liiderlikkusest, sest sügaval nõuka ajal oli tõest palju liiderlike poliitikuid kes ennast väga odavalt müüa võisid. Kuid järjest edasi lugedes sain aru, et näed, sõnal ja sõnal on vahe.
Ühesõnaga, kokkuvõtvalt - liiderlik isik ei ole midagi ebatavalist. Liiderlik inimene on täiesti normaalne ja ühiskonnakõlbulik olend. See on objekt, mis on ajas ja ruumis muutuv ning kohanev kõikide oma vooruste ja pahedega, sest keegi meist ei ole täiuslik
Postita kommentaar