teisipäev, 4. november 2008

Kolmeteistkümnes sissekanne.

Nüüd siis lõpuks kaua oodatud maja pildid. Jõudsin siin vahepeal tänu Ronjale järeldusele, et meie maja on printsessiroosa koos tumedama printsessiroosaga. Näitan siis kohe mitmest küljest:


Selle esimese pildi peal on maja nii , nagu ta tee pealt tulejatele paistab. Erinevad toonid eri külgedel on ilmselt tingitud valgusest, kuigi kerge toonivahe võib ka tegelikkuses olla, kuna tee pool on krobelisem krohv.





Siin on maja esiots. See tumeroosa osa oli varem selline tõstetud tsemnentääris koos suhteliselt laia põlvekõrguse müüriga. Selle lammutasime maha, et autoga saaks õuele sõita, ja tegime trepi kahepoolseks. Hiljem on plaanis mingi käetugi ka teha ja veel hiljem võibolla väike veranda selle enesetapuukse ette ja ühtlasi ka katus trepi kohale.Trepi all on selle väikese ukse taga elektrimõõdik ja igaks juhuks tööstusvooluga pistik.




Siin siis maja õuepoolne osa. Selle praegu enesetapuukse ette on samuti üks veranda plaanitud, mille kaudu saaks siis ka juurdepääsu köögikatusele. Kui sinna üks rinnatis teha, siis saaks sellise mõnusa istumiskoha. Seda enam et just sinna paistab õhtune päike ja vaade on oi kui ilus.(Rinnamägi, nagu Taglad seda nimetavad) Ustel peavad võred ees olema et keegi sealt tõemeeli alla ronima ei kipuks. Selle uke taga on meie magamistuba, nii et kujutage ise ette - ärkad hommkul üles, ringutad ja istud verandale kohvi jooma. (Tingimusel, et keegi selle kohvi teeb ja sinna toob) Praegu peaks selle jaoks vannitoaknast välja ronima. :)
Meil on lahe korsten eksole.

See pilt on sellepärast, et näidata, kui laheda trepi vanaisa meile tegi. Mina, kes ma olen põhimõtteliselt tsemendi vastane, kaklesin iga lisasentimeetri tsemendi pärast. (siin on valitsev seisukoht, mida rohkem tsementi, seda puhtam, muru toob ainult prahti ja putukaid tuppa) Aga tõsi ta on, et mõningaid mänge on seal mugavam mängida ja koristamine ka kergem. Hiljem kui sinna veel kivid ka peale saab, ja muru ka kasvama hakkab, siis ehk ei olegi nii õnnetu. Tööde käigus avastasime et akende ääres on vanad käsitsi tahutud kivid, mis ei olegi tsemenditud, vaid ainult krohvitud. Neid lausa patt peita. Triin siis toksis seda krohvi maha ja nüüd oleks vaja veel kuidagi natuke põhjalikumalt puhastada ja siis üle lakkida, et kivi poorid tolmu täis ei läheks. Kahju ainult, et teiste akende ümber need kivid tsementi täis olid laotud. Seal on puhastamine juba märksa suurem töö ja ilmselt kahjustaks juba kivi ka. Trepiastmed on samuti vanaegsetest tahutud kividest.

Siin oli vanasti leivaahi, kust kippus kive sisse sadama ja selle pärast oli ta kinni pandud, ja pesuküna, kus vanasti pesu pesti. Alguses tahtsime ahju restaureerida, aga asjatundjad ütlesid, et see läheks tunduvalt kallimaks kui uue tegemine st. ikka hirmus kalliks. Lammutasime siis ahju maha ja jätsime mälestuseks kööki ilusa kaare. Vanasti oli ahjuosa ees kaar,mis omakorda mingi seinaga suleti, et suits kohe tuppa ei läheks. kahjuks pidime lammutuse käigus ka pesukünast vabanema, see oli üks väga mugav asi. Siin on nüüd meie tarbeköök, kus koos pliit, kraanikaus, sügavkülm, pesumasin, mustad nõud jne. Tuli just selline paraja suurusega ja mõnusalt funktsionaalne koht, kus kõik käe-jala juures. Uute normide kohaselt ei tohi gaasiballoonid enam eluruumides olla, nii et tegime nende jaoks ühe kapi ja sealt siis läheb toru seina sees kuni pliidini ja kuni boilerini. Kapi otsa on plaanis maitsetaimede potid sättida aga seemned siiamaani ainult kuulavad mullas.

Selline ta siis ongi, see meie maja. Seal küljes, mida te ei näe, on maja naabri seina küljes kinni. Teie öelge, mis tahate, aga meile meeldib. Suured suured tänud emale-isale ja teistele asjaosalistele, tänu kellele maja värvi sai. Jõuludeks loodame köögipõrandale kivid(plaadid) ka osta. Ja ega muud polegi öelda kui et:
TULGE MEILE KÜLLA!!!!
Side lõpp

Kommentaare ei ole: