esmaspäev, 19. jaanuar 2009

Kolmas

Igal hommikul maadleme me kahe probleemiga. Esimene on see, et kunagi ei tea, keda me üles äratame. Taavi ümberkehastumismängud on ses suhtes tublisti edasi arenenud. Enamasti võime valida järgnevate tegelaste vahel: kivist mees, (kes on loomulikult üleloomulike omadustega ja võitmatu), tiiger, dinosaurus (enamasti türannosaurus aga eksisteerivad ka teised isendid), kass (emane ja patsidega, Kika nimeline) või siis Isaac (Taavi rühmakaaslane ja parim sõber). Seda, kellega parajasti tegu on, saab enamasti aru voodis lebades antud vastusest. Tegemist on kas siis näugumisega, urinaga, möirgamisega, või visatakse meile okkaline tulepall. Isaak jällegi tõuseb kohe ise üles ja kui juhtub, et tegemist on lihtsalt Taaviga, siis see tõuseb üles ja tahab multikaid vaadata.

Kui esialgu oli Laurat vaja veenda, et mängime nüüd seda või teist, siis praeguseks on ka tema jõudnud sinnani, et kehastub vastavalt vajadusele sujuvalt ümber. Kivist mehele pole veel õiget vastet. Aga muidu on tegemist kas tiigribeebi või ahviga, dinosauruse paariline on millegipärast siga, (ilmselt seepärast, et Laural tuleb röhkimine paremini välja, kui möirgamine), teise kassiga, Raqueliga (ei tea, kust võetud, tegelikul Isaagil ei ole õde) ja siis veel on olemas lihtsalt beebi. Ümberkehastumine käib nii sujuvalt, et vahel on sellest raske aru saada ja siis saame pahandada, kui vale tegelase nime ütleme. Reedel olime näiteks autosõidu ajal tunnistajaks sea ja dinosauruse omavahelisele vaidlusele. Eilse õhtusöögi jooksul sai kahest kassist korraga mereröövel ja röövlilaeva kapten, kes siis pidid jooksma pikksilma otsima, et sellega aknast merekoletisi jälgida. Nii et meie elu võib vist vaheldusrikkaks pidada.

Ahjaa, see teine probleem. Noh see on loomulikult õigel ajal kodust välja saamine, aga võrreldes esimesega on see köömes.

Kommentaare ei ole: