Kahekümne kaheksas.

Täna on päev nagu päev ikka, ainult selle vahega, et täna tuleb Paulo Lissabonist tagasi (JEEEEEEE!!!!!)
Olen nüüd juba nädalajagu üksikema olnud ja pean ütlema, et raske on see elu. Ilmselt neis peredes, kus isa pidevalt kodus pole, on reeglid ja harjumused teistsugused, kui meil. Aga meie oleme kõik kolmekekesi igatahes täiesti issisõltlased. Alates sellest, et keegi pole mulle enam nädal aega kohvi vodisse toonud, ega isegi valmis teinud ja lõpetades sellega, et ega emme keelamine pole ikka mingi keelamine.
Ma ei teadnudki, et ma tegelikult Paulost nii kõvasti puudust tunnen. Meie koosoldud aja esimestel aastatel oli ju normiks selline kokku-lahku elu. Norras, siis mina kolm kuud kodus, siis neli kuud Inglismaal, siis poolteist kuud kodus, siis kuu aega Portugalis, neli kuud Inglismaal, uuesti kaks kuud kodus jne. Tõsi, viimane kord kui veidi aega lahus veetsime oli siis, kui Laura sündis ja ma temaga haiglas olin, peaaegu kolm aastat tagasi.
Armas on vaadata, kuidas lapsed samuti issist puudust tunnevad. Taavi sai ilusti aru, kuhu issi läheb, Laurale jõudis asi kohale alles siis, kui issi lennuväljal lehvitas. Sellel päeval pidi iga poole tunni tagant küsima: “Ja issi?”
Nüüd seletab juba ise, et issi on vääääga kaugel Lissabonis Laurale kingitust ostmas. Kusjuures kingitus on kindlasti “bebé”(ehk siis maakeeli beebinukk)
Taavi jaoks võib olla ükskõik mis asi aga kõige olulisem on, et issi juba ruttu tuleks. Ja üldse võiks olla nii, et hommikul läheb ja õhtul tuleb juba tagasi, või kui kauemaks on vaja jääda, siis peaks ikka Taavi ka kaasa võtma ja loomaaeda minema. Ja mõlemad on hakanud hoolega telefoni valvama, sest äkki issi helistab. Täna hommikul ronis Laura esimese asjana voodist välja haaras telefoni ja helistas kogemata issile. Ajasid siis veidike juttu ja lausa jupp aega peale seda, kui kõne oli lõpetatud hoidis Laura ikka veel telefoni vastu kõrva, sest äkki issi on veel seal ja Taavi omakorda oli nutuäärel, et tema ei saanudki rääkida.
Aga noh, täna õhtul on meie pere jälle koos ja eks siis näis, mis juhtuma hakkab.