Kahekümne üheksas

Sel nädalal said omavahel kokku kas asja. Esiteks oli Portugali – Eesti sõpruskohtumine ja teiseks on meil köögipõrand ikka veel lõpetamata. Mina kui tõeline patrioot lällasin muidugi juba nädalajagu ette, kuidas ongi aeg neid portugali tattninasid õpetada ja lubasin oma klientidele Eesti võidu puhul õlled välja teha. Niisiis otsustasimegi, et vaatame koos mängu ja kaotaja läheb hiljem põrandat tegema.Üldiselt olen ma osav tühikargaja küll aga see ei tähenda, et mul reaalsustaju kadunud oleks. Veetsin targu mõned tunnid plaatide vahelt tolmu puhastades, et õhtul ees ootavat tööd kergendada. Mäng (peab ütlema, et jama mäng) lõppes ja meie vaatasime pikkade nägudega üksteisele otsa, mõtlesime veidi ja otsustasime, et täna jääb see põrand vist ikka poolikuks. Eile vaatasin valutava südamega neid puhastatud pragusid ja otsustasin, et tuleb ikka asja kallale asuda. Paulole see töö eriti ei istu ja mulle lähevad peale lastega veedetud päeva sellised nokitsemised just peale, vähemalt kuuleb iseenda mõtteid. Otsustavaks kujunes asjaolu, et Taavi vajus juba peale õhtusööki magama. Niisiis teatasin kella kaheksa ajal Paulole, et täna on tema kord Laura magama panna, sest mina pean oma ilu eest hoolt kandma. Elame ju siiski saarel, kus rannahooaeg võib hea tahtmise korral terve aasta kesta, nii et igasugused karvaeemaldus- ja muud protsetuurid on paratamatud ja mehed enam selliste asjade kohta küsimusi ei esita. Paulo panigi siis Laura magama ja tegeles mingite oma asjadega. Kahe tunni möödudes ei pidanud ta enam vastu, ja tuli küsima, et mis iluprotseduure nüüd siis köögis tehakse. Ja noh, kahe tunniga peaks naine olema juba vähemalt sama ilus kui Seeba kuninganna. Suur oli tema imestus, kui Seeba kuninganna asemel oli köögis mitte nii väga ilus(kes see tööriietes ikka ilus on) tema oma naine, kes käpuli pahtlit põrandale mökerdas .Loomulikult ei lubanud tema meheau siis niisama pealtvaatajaks jääda, vaid pidi ka tema selle töö ette võtma. Tagajärjena sai jälle üks suur lahmakas põrandat valmis.
Aga peab ütlema, et suur köök võib ju muidu hea olla, meie köögis näiteks sõitsid lapsed talvel jalgrattaga, kuid igasuguste remonttööde koha pealt on see lausa nuhtluseks. Põrand pole ikka veel valmis. Ja kivisein ootab oma järge. Nii et....... JÄERG TULLEB.