laupäev, 15. oktoober 2011

Back to basics.

Vist kóik minuvanused maalapsed teavad, kuidas suviti peedivagusid kóplama vói peenraid rohima vói heina tegema pidi. Nende tóóde vastu ei olnud vóimalik vóidelda, need lihtsalt olid. Nii mónigi neist endistest maalastest elab praegu linnas ja peenarde tegemine on vaid málestus. Meie láksime ajas tagasi.

Juba siis, kui maja ostmist arutasime, oli úks vótmekúsimus aia vói maalapi olemasolu. Esimesel aastal oli see rohkem Paulo isa mángumaa. Aga núúd on isa vanemaks jáánud ja aed on kóigi kohustuseks muutunud. Viimase kahe aastaga oleme minu suureks róomuks suutnud endale páris korraliku maitsetaimede ja teeheinte kogu soetada. Ja kui esimesel aastal oli rohkem kasvatamise róóm ja suuremat osa taimedest ei osanud kuhugi surada, siis tána tegin lóunasóógiks ahjukartuleid túúmiani, rosmariini ja oregoniga(oregaanoga). Nende kórvale táidetud baklasaanid peterselli ja lavendliga. Kólab nagu meistriklass, eks ole. Juurde veel jogurt kúúslaugu ja musta pipraga.

Mis meil siis praegu aias kasvab ja lóhnab?
Esimene asukas oli piparmúnt, see oli meid juba ees ootamas ja seda kasutatakse siin lihasupi sees. Tasub proovida, esialgu harjumatu aga annab vága mónusa maitse. Praeguseks kasvab aianurgas piparmúnt, múnt, meliss ja sidrunmeliss. Múúri ááres on ilus ja praegu óitsev rosmariini póósas, lavendel, estragon,  ja túúmian on veel noored, neid peab esialgu ettevaatlikult tarvitama. Igapáevaselt on kasutusel oregon ja minu vaieldamatuks lemmikuks on saanud basiilik, see láheb igasse salatisse ja vóileiva vahele.

Tee jaoks korjasime Eestist sel suvel veidi párnaóisi, kasvatasime ise Eestist toodud seemnetest kummelit. Ja kasvamas ja osaliselt kuivatatud on meil piparrohtu  - Satureia Hortensis  (see on veel pisike ja Paulo ei luba teda puutuda) , maria luisa - Lippia citriodora (kui keegi teab eesti keelset nime, andke teada), printsihein - Cymbopogon citratus (jálle, eesti keelne nimi on mulle tundmatu) ja salvei ning ananass -salvei. Meliss ja múndid leiavad ka aeg-ajalt tee tassini.

Kóige huvitavam taim meie aias on aga arruda -Ruta graveolens,.See taim oli tuntud juba keskajast kui pahade vaimude peletaja. Taim ise on ilus ja lóhnab nagu piparkook vói kaneelirull. Tema kohta on úldiselt váhe infot aga ta vága tugevatoimeline. Vanasti usuti, et arruda mójus naistele kui afrodisiaak ja meestele just vastupidiselt. Munkadele soovitati arruda lehti tee sisse panna ja veel praegu vóib seda taime kloostriaedades kohata. Samuti on ta tuntud kui taim, mille kasutamine vóib esile kutsuda aborti ja sisemisi verejookse. Teistes allikates mainitakse et temaga saab veenilaiended ravida. Arruda keedis on vága hea desifitseeriva toimega ja seda soovitatakse ka táide vastu. Igasuguste putukate peletamiseks riputati lehti ja oksi vanasti akendele. Kuid igal pool hoiatatakse et taim on vága tugeva toimega ja ei soovitata seda seespidiselt kasutada. Huvitav on ka see, et kui taime trepi ette maha istutasime, siis kaapis Pluuto ta kolm korda járjest mullast válja. Seda kaitsvast pambustokkidest hoolimata. Tundub, et ta jááb meile trepi ette lóhnama, aga jooma me teda ei hakka.

Ja et asi ikka korralik ja loodusláhedane oleks, on meil tánasest jálle kanad. Seekord aianurgas spetsiaalset ehitatud aedikus. Nii maaláhedane, kui váhegi vóimalik.

Kommentaare ei ole: