Noh, nagu ma juba ütlesin, on meil nüüd kanad.
Kui vanaksminevad banaanid, mida ma varem kas koogi jaoks või piimakokteiliks kasutasin köögist ära kaovad, siis on see veel arusaadav. Koos kartulikoortega ja muu söödava sodiga leiavad need tee kanapuuri nurka ja kui ära ei sööda, siis sealt lähvad kõik asjad otse komposti.
Aga täna otsin kümkapist üleeile keedetud makaronipera. Olin just selle arvestusega suurema portsu keetnud, et teen perast ahjuvormi. Mida pole seda pole. Algul mõtlen, et ju käis Paulo kodus lõunat söömas, siis tuleb meelde, et neil reedeti ju töö juures seltis grillimine. Lõpuks ei pea vastu ja küsin, vastuseks tuleb: " ah need või, need läksid kanadele ".
Vot siis tuleb küll tahtmine käed puusa lüüa ja teatada, et mul on piisavalt tegemist sellegagi , et igapäevaselt perele kiiresti maitsvat ja soovitavalt tervislikku õhtusööki pakkuda, nüüd hakka veel kanadele ka vaheldusrikast nädalamenüüd koostama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar