Need kes mul kúlas on káinud, teavad, mida vaalavaatlus endast kujutab. Paned aga kummijope selga , istud paati ja vaatad, mis edasi juhtub. Mónikord juhtub ja mónikord ei juhtu suurt midagi. Tána juhtus.
Alustuseks kohtasime laup-eeldelfiine. Eesti keelne nimi ei útle nende válimuse kohta suurt midagi, aga nad on toreded ja uudishimulikud loomad, kes sóbralikult úmber paadi ujusid. delfiini pilt Tána oli meri peegelsile ja tundus lausa óline, lained liikusid nii laisalt. ILm ilus, temperatuur 23 kraadi, veetemperatuur umbes 20 kraadi. Náhtavus vee sisse úlihea. Pidi lausa endaga vóitlema, et mitte "kogematta "vette delfiinide sekka kukkuda. Ja peale seda teatas kapten saladuskatte all, et rohkem ei ole midagi náhtud, vaatame kas endal ónnestub veidi ringi sóita ja midagi leida. Vaimusilmas kujutasin juba ette, kuidas kimame kaks tundi móóda merd ja siis tuleme túhjalt tagasi. Kuid ainult natuke hiljem teatas vahimees, et ta arvab, et veid kaugemal on vist kashelott . . . vói vist koguni kaks. . . vói ákki isegi rohkem. Ja siis jái kummaliselt vait ja lausus ainult, et minge ikka sinna jah, kus ma teid juhatasin. Aeg ajalt teatas, kas minna paremale vói vasakule, muud ei midagi. Omavahel arvasime, et ju ta úhe isase leidis, kes sukeldub ja ára kipub kaduma. JA siis jóudsime kohale.
Vaal paremal - hóikas skipper, - ei hoopis kolm vaala .... ja kaks vasakul ka. Jálgisime neid paremal olevaid veidi, kuni nad sukeldusid, siis asusime teisi otsima, ja varsti saime aru, et olime suure vaalagrupi keskel. Igalt poolt, kuhu vaatasid, vóis vaalapurskeid náha. Leidsime suuri isaseid kashelotte, nagime emaseid ja isegi úsna pisikesi (vaala móistes) poegi. Kóik olid rahulikud, puhkasid ilusati veepinnal ja ei teinud meie laevukestest váljagi. Ja ilm oli endiselt ilus ja vesi vaikne ja mootor valja lulitautd ja igaúks vaatas sinna kuhu tahtis ja jálgis just sellist vaala millise jaoks tuju.
Hiljem arutasime vaatlejaga ja úksteisega ja arvasime, et kokku vóis seal olla umbes 20 - 30 looma. kachelott
Unustamatu elamus nii meie klientidele ku ka meremeestele.
Minu jaoks juba teine vága ónnestunud reis.
Merel on asju, mis pamevad su kaasa elama ja ópetavad alandlikut aga meri vóib olla maailma kóige ilusam elamus ja sellised páevad táidavad hinge.
Hakka vói meremeheks.
PS! Mul on Maltalt párit tóóarvuti ja see ei tunnista kuidagi táppe táhtede peal. Vabandust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar