reede, 13. veebruar 2009

Kuues

Nüüd on asi nii, et kui kellelgi on mingeid häid uudiseid, siis palun need mulle teatavaks teha. Mis uudisega on tegu, ei ole tähtis, peaasi , et oleks hea. Lihtsalt hetkel olen väsinud igasugustest tuju rikkuvatest asjadest ja tundub, et inimestes on positiivsus otsa saamas. Selline tunne on, et istuks lihtsalt maha ja ei liigutaks enam lillegi ja vaataks, mis juhtub. Tahaks talveunne jääda aga siin ei ole ju seda lootuski, et mõni külmapüha tuleks. Aga jah, suur apaatsus tikub ligi ja just eile teatasin abikaasale, et tundub, et minu elus ei ole enam mitte ühtegi aspekti, mida ma natukenegi kontrollida suudaks.
Töö juures teatab ülemus, et kas on nii, nagu tema tahab, või võime minema jalutada. (Kriisi nähud) Ja isegi kui nõustume ülemuse poolt pakutud tingimustega, ei ole kindel, et meie veebruaris lõppevat lepingut pikendatakse.
Kodus on Antonio, kes esialgu pidi jääma paariks nädalaks, kuid kes on meil nüüd juba peaaegu kuu ja tundub, et jääb veel mõneks ajaks.
Paulo vanemad otsustasid, et praegu on õige aeg vannitoa plaadid osta. Minu tagasihoidlik arvamus on, et mulle meeldiks pigem seda kartulimüügi raha, mis nende juures hoiul (müük toimub põhiliselt nende naabritele ja need siis toovad raha sinna) alles hoida, sest mine sa tea. Aga kui seda kõva häälega ütlema lähen, siis on reaalne oht, et ämm ja äi solvuvad, sest tunnevad et lükkan nende abi tagasi.
Lubasin kuu aega tagasi, et lähen immigrantide klubi peole ja võtsin isegi teatrist usinasti osa, nüüd, seoses töögraafiku muutmisega pidin teatama, et kahjuks ikka ei saa tulla.
Ja isegi tervis on ennast muude asjadega mesti löönud. Eile käisis järjekordselt naistearsti juures. Ehki jah, see viimane võib isegi positiivne olla, sest midagi hullu mul viga ei ole. Kuid siiski eksisteerib kuskil üks väike haavand, mida eile külmutati, et see edasi ei leviks.
Laural on juba kaks nädalat mingid punnid, mille kohta keegi ei tea, mis need on. Arsti juurde, kes allergoloogi juurde saatekirja annaks, saab alles esimesel aprillil (see on siis perearsti ooteaeg) .
Nii et kokkuvõtteks võib öelda, et elu nagu lill.
Ja tõsiselt, palun häid uudiseid!!

2 kommentaari:

www.footgolf.eu ütles ...

Tere ja kohe positiivselt: tunne rõõmu, et ei ela (s.t. ei ole vangis)kusagil Bulgaarias! Sul on armsad lapsed ja oma mees ja ehk ka sõber! Sul on kevad ja värske õhk, meri ja lilled... Värske kala .... Raha kaob siit ilmast varsti nagunii ära, samuti ka suhted, mis sellele rajatud, seega, tee inventuur ja näed, et oled rikkam ja õnnelikum kui enamus eakaaslasi Eestis või mujal! Õnne ja päikest !

tikker ütles ...

hea on see, et sul on kodu ja armastav perekond ja toredad lapsed :) ja mõnus soe elukeskkond. tervisel pole tegelikult ju ka suuremat häda. ja mingi töö on veel olemas.

hea on ka see, et kui olukord tundub halb, siis saab see ainult paremaks minna!

need on need asjad, mida mina endale kogu aeg meelde tuletan, kui millegi üle vigiseda tahan. OLULISED asjad on ju tegelikult korras :)

kui nüüd kapist välja tulla, siis avastasin su mõni aeg tagasi kellegi blogrollist, kelle blogisse ka puhtjuhuslikult sattusin. ja näe - siiani loen :)