Vahepeal on elus lahedaid momente.
Kunagi Tartus elades tutvusin ühe noormehega, kes õppis kehakultuuri ja viskas oda. Millegipärast jäi meie tutvus peale lühikest aega soiku. Mõni aeg tagasi jalutas meie poodi selle noormehe teisik. Sama kehaehitus, sama tüüpi soeng ja isegi prillid samas stiilis. Ka hääl on, niipalju kui mina mäletan, sarnane. Kuna tegemist on nüüdseks juba ühe meie püsikliendiga, siis ajame tavaliselt ka paar sõna juttu. Viimasel korral mainis noormees jutu sees oma tööd ja jutu järjeks küsisin, mida ta siis teeb. Vastus: Olen kehalise kasvatuse õpetaja!
Ahjaa , tundub, et kellelgi ei olegi häid uudiseid või mis? Igaljuhul sain positiivse laengu ka sellest, et tagasiside nii ootamatu oli. Tegin ma ju selle blogi eelkõige oma pere ja tuttavate peale mõeldes. Aga hea on teada, et seal kuskil arvutiavarustes on inimesi, kes kaasa loevad-mõtlevad. Tänud teile.
1 kommentaar:
Kopsupõletikus emaSirje on üsna terve juba. See on hea.
Mari hea uudis - ta sai viiuli korda.
IsaValdeku hea uudis - ta on ikka väga popp laulumees.
Liisa hea uudis - palavik läks üle ja enne seda oli ka kuidagi ilus elu.
Postita kommentaar