Seitsmes

Tere jälle. Valentini päev selleks korraks jälle möödas. Siin saarel on see lausa tsirkus. Juba paar nädalat enne on kõigis poodides aknad südamekujulisi asju täis. Paulo suutis poes jätta mulje mehest, kel kodus õnnetu naine, keda kindlasti ahistakase. Nimelt suutis postkontoris üks müüatest talle südametega postkaarte nii kõvasti pähe määrida et Paulo ei osanud enam muud vastata kui et, me juba abielus ja siis pole ju enam mõtet kingitusi teha. Nii et kui kuskil mingi tegelane mind nüüd väga kaasatundliku näoga vaatab, siis tean, miks. Ja kui te arvate, et tegemist on ainult ühe päevaga, siis eksite te küll kõvasti. Veebruaris muud ei olegi, kui üks suur sõbratamine. Kaks nädalat tagasi neljapäeval oli sõprade päev. Sel puhul lähevad mehed kambakesi ilma naisteta välja. Süüakse, juuakse ja igas endast vähegi lugupidavas asutuses on striptiisietendus. Sellele järgneb nädal hiljem sõbrannade päev, kus on siis naiste kord hordidena baare ja klubisid rünnata. Loomulikult on siis ka meesstripparite kord esineda.

Sellele järgneb traditsiooniline valentini päev, kus paarikesed koos sööma või muidu välja lähevad. Lilled ja kingitused on kohustuslikud. Järgmisel nädalal on verevendade kord. Portugalikeelne sõna on compadres ja eesti keeles ei suuda kuidagi õiget vastet leida. Need on siis kas sellised meessoost sugulased, kes on sugulasteks saanud kellegi abiellumise läbi, või siis väga head kolleegid jne. Ühesõnaga, tegelased, kellega koos on puud soola ära söödud. Ja sellele järgnevad omakorda comadred, ehk siis samade tegelaste naissoost vaste. Igal neist päevadest pakuvad restoranid ja kohvikud soolase hinnaga erimenüüd ja eriprogrammi, mida iganes see siis ka ei tähenda. Ja nende asjade tähistamine on lausa poolkohustuslik. Suuremates seltskondades tehakse loosipakke jne. Ühesõnaga tehakse kõik võimalik, et veebruaris, mis on ju ühtlasi ka karnevali kuu võimalikult palju piduteda. Ja hiljem märtsis rahakotti vaadates jääb üle vaid kurvalt ohata ja lihavõteteks valmistuma hakata.