Kümnes.

Täna on vabariigi aasapäev ja samas ka vastlad - karneval. Need kaks viimast on minu jaoks elu jooksul rohkem seda päeva sisustanud. Vastuvõttu on küll ilus vaadata, kuid ühte head kelgutamist see siiski üles ei kaalu. Ja karneval... no see on juba omaette teema. Kui pilte teisest arvutis saan, siis kirjutan pikemalt.
Seekord räägin hoopis majanudkriisist. Omalegi üllatuseks on just Eestis asuv majandussurutis mul siin jalad alt löönud. Reaalsus lõi lausa palgiga pähe. Varem elasin koguaeg selles illusioonis, et ükskord lähen tagasi ja ähvardasin Paulot, et Taavi koolimineku ajaks peame hakkama tõsiselt Eestis elamise peale mõtlema. Umbes aasta tagasi olid tavalised laused a la no mingit tööd ikka leiab. Takistus oli rohkem see, et Paulol oleks olnud ilmselt lihtsam Tallinnast tööd otsida aga Tallinnas elamine ei tundunud mulle kuigi ahvatlev. Olen siiski Lõuna-Eesti patrioot ja Tartu on mu armastus. Nüüd aga tuleb endale aru anda, et nagu ei olekski kuhugi tagasi minnna. Sest töö, seda pole ju eestis elavatel eestlastelgi. Ja praeguse olukorra taustal, kes meid ikka niiväga sinna tahab, töötute horde suurendama. Ja kahe lapsega ju ehku peale ei lähe. Nii erilised ja spetsiaalsed ei ole me kumbki, et kohe mingi erilise töö peale loota saaks. Nii et ootamatult tunnen ennast ilmselt samamoodi nagu ammused sõjapõgenikud. Kodu on küll olemas aga kuskil kättesaamatus kauguses, rohkem nagu unistus, kui tegelik koht, kuhu minna. Lohutuseks on see, et nii mõnigi sõjapõgenik sai ju 50 aastat hiljem siiski tagasi minna. Loodan, et sedapuhku on see periood märgatavalt lühem.
Lõpetuseks ka midagi positiivset. Minu koduse lemmikkoogi retsept. Kui kodus on kaks väikest last, siis muutuvad valmistamise lihtsus ja kiirus oluliseks faktoriks. Ka hinna poolest on tegemist väga sõbraliku maiustusega. Eelmisel aastal, kui kõrvitsad metsikult mööda hekki ronisid, sõime kooki tihti. sel aastal muutsid lehmad meie kõrvitsatagavara olematuks, nii et tegin kooki eile üle pika aja. Maitses hästi, proovige ka. Siin ta siis on:

KÔRVITSAKOOK SOKOLAADIGLASUURIGA.

4 muna
2 klaasi suhkrut
4 spl margariini
1klaas riivitud kookost
0.5 kg keedetud ja purustatud kõrvitsat
1klaas jahu
1 klaas maisi(kartuli)tärklist
1spl küpsetuspulbrit


glasuuri jaoks:
0.5 klaasi suhkrut
3 spl kakaopulbrit
1 spl margariini
3 spl piima

Mikserda mune, suhkrut ja margariini kaks minutit. Lisa kookos, kõrvits, jahu ja tärklis. Mikserda 5 minutit. Lisa küpsetuspulber ja sega. Võiga määritud ja jahune vorm. Keskmise kuumusega ahi. 50 minutit.
Glasuuri jaoks kuumuta aineid umbes 5 minutit madalal temperatuuril, kuni ained sulavad. Kata kook ja lase enne söömist veidi jahtuda.

Ma kohe armastan retsepte, kus kogused on antud klaasides, mitte nii et 123 grammi jahu ja 38 grammi suhkrut. Mina panen suhkrut peaaegu poole vähem aga see sõltub kõrvitsast. Kõrvitsakogusega varieerin vastavalt vajadusele (Loe. kõrvitsamassi hulgale) Vähema puhul jääb rohkem sai, kui kõrvitsat rohkem, saab pudingilaadne kook, maitse on ikka hea. Kuna ma seda ka ei oska öelda, kuidas margariini lusikaga mõõta, siis minu sõnaseletuses on see üks tükk margariini.
Olgu kuidas on aga päris untsu pole seda kooki veel keerata õnnestunud. Kui Taglad siin olid, siis unustasin küpsetuspulbri panemata - ikka söödi ära.

Head isu ja head pidu, valige ise, kas vastlaid või aastapäeva.

PS: Mul on üks kiri võlgu, tean ja püüan vea parandada.