Kaheksas sissekanne.

Jälle üks uus nädal.
Üle mitme aja sain sel laupäeval koos perega rahulikult ärgata. Muidu olen ikka hommikul vara tööle tormanud, et päev pärast pikem oleks. Seekord kasutasin teist taktikat. Ärkasime kõik enamvähem korraga, vedelesime ja mõnulesime, siis panime rahulikult riidesse ja läksime pannkooke tegema. Taavi kloppis valged vahtu ja Laura segas taina. Munade poolitamine oli mõlema koostöö ( kollaste ja valgete eraldamine on nelja- ja kaheaastase jaoks üks äraütlemata raske töö) Emme siis praadis. Üllatus-Üllatus, seekord tulid täpselt minu ema pannkoogid, sellised rohkem paksud kui laiad ja mõnusad kohevad. Olen üritanud eiteakuimituaega juba selliseid teha aga näe, lapsed tegid esimese korraga. :-)
Üldse tuletab Laura mulle tihti millegipärast ema meelde. Kuidagi oma olemuse ja käitumisega. Tea, kas siit tuleb üks Rinne - Tagla suguvõsa tugevaid naisi. Oleks lahe küll. Selline kahe jalga maapeal, kohati järsk ja jäme aga ehe ja tõeline. Või siis tulevane president, sest tahtejõudu on tal isegi ülearu, suudab majas kõik enda tahtmist tegema panna, isegi Taavi ja Pluuto

Paulo üritab suitsetamist maha jätta. Laupäevast saadik käib ringi ja sööb kõike, mis kätte juhtub. Olen Kalevi sokolaadiga väga kokkuhoidlik olnud, laupäeval pistis Paulo kolm tahvlit nahka. Peab vist hakkama rohkem süüa tegema. Küsis juba, kumba ma eelistan, kas paksu või suitsetavat meest. Ma siis omalt poolt lisasin, et kui ta nüüd uuesti suitsetama hakkab, siis see näitab tahtejõu puudust ja siis ma nõuan lahutust ja lapsed jäävad minule. Eks näis. Saadan teisele nüüd iga päev töö juurde artikleid suitsetamise kahjulikusest, et ta seal mitte ümber ei mõtleks. Mitte et ma väga suitsetamise vastu oleksin aga arvan , et on kergem kui keegi kõrvalt ka veidi utsitab, seda muidugi naljaga pooleks. Ja koju ostan hoolega komme ja näksimist.
Mäletan väga hästi kuidas ma raseduse ajal kohviga jändasin, madal vererõhk ei teinud asja ka kergemaks. Ei ole see pahedest lahtisaamine nii kerge midagi.
Tuleb igati toetada.