pühapäev, 14. september 2008

Neljas sissekanne.

Nohnii...
Peas on palju seosetuid pisiasju. Panen siis lihtsalt järjest kirja.
1.
Meil sai maja värvitud. Selline kergelt roosakasvalge. Aknaääred pidid esialgu olema punakaspruunid aga kuna seda värvi kippus väheks jääma, siis maaler pani valget juurde ja värv muutus selliseks tuhmiks tumeroosaks (umbes selline värv, nagu Valdek näitas). Olen nüüd juba kaks päeva püüdnud värvile nime leida, kuid kahjuks ei suuda, (fuksiaroosa, lõheroosa, rõveroosa, mis roosasid veel on?). Alguses unistasime tegelikult mõlemad valge-ja kollasekirjust majast. Siis aga tuli naaber teatega, et see heleroosa, või õgemini kreemikas värv on poole hinnaga. Maja suurust ja värvikulu arvestades on see üks 500 eurone kokkuhoid. Paulo käis siis ühte sama värviga võõbatud maja vaatamas ja arvas, et on ilus küll. Sellele järgnes tubli detekdiivitöö minu poolt, st. iga roosa maja juures seisin ja küsisin - kas selline värv - kunagi ei läinud täppi. Kui maaler siis lõpuks värvima tuli, polnud meid kodus. Õhtul kohale minnes tabas meid tohutu üllatus. Maja oli mingiks tugevaks rõverooskas võõbatud. Sellele järgnes õhtu otsa skandaalitegemist, mis avaldus selles, et mina käisin kannataja näoga ringi ja teatasin, kuidas mind ikka petetud on, elus poleks sellise värviga nõustunud. Paulo omalt poolt laiutas käsi ja üritas selgitada, et tema ka ei tea, mis lahti, tundub, et värv muutus seistes. Järmisel päeval seisime mõlemad maalri tulles käed puusas ukse peal. Üllatus-üllatus: see polnudki veel maja lõplik värv. Lihtsalt mees otsustas, et tuleb enne alusvärv panna, muidu selle roosaga peab sada kihti panema, enne kui tsemendi ära katab. Nüüd võin öelda, et lõpptulemus on ilus küll, eriti kui päike paistab. See roosa peegeldab veidi päikest ja muudab maja säravaks ja tumeroosa rõhutab seda valevust veelgi. Kui kunagi lähitulevikus pilti teen, siis panen siia ka üles.

2.
Mitte ainult meie pole blondid, haigus on juba ka külasse levinud.
Igal külal on siin oma kindel nädalavahetus kuna suurt külapidu peetakse. Küsisme paar nädalat tagasi, kuna siis meie küla kord on. Vastati, et sel nädalavahetusel. Kuna kiriklik protsessioon läheb ka meie majast mööda, siis tuleb pühapäeval tee ära kaunistada. Isa tõi eile selle tarbeks kolm kartulikotitäit hortensiaõisikuid, mida ma siis pool õhtut lahti (Väïksemateks osakesteks ) lõikusin. Endal tilkus süda verd. Ma nimelt olen rohkem selle poolt, et lilled on ilusad seal, kus nad kasvavad. Mõeldes, kuidas järgmisel hommikul kõik need õied lihtsalt ära tallatakse, hakkas tõsiselt kurb. Eelmisel aastal sättisime oma hekipügamise samale ajale, kaks asja korraga tehtud. Kutsusime ka vanemad protsessiooni vaatama ja peole. Need siis omalt poolt lubasid lõunasöögi kaasa võtta. Täna hommikul tuli välja, et pidu on hoopis järgmisel nädalavahetusel. :)
Meil kolm kartulikotitäit lilli raisus ja tasuta lõuna tuuakse koju kätte. Järgmisel nädalavahetusel uuele katsele.

3.
Naaber küsis juba hulk aega tagasi, kas ta võib oma nuumvasika panna meie apelsinipuude alla heina sööma. Me muidugi lubasime, endal lihtsam, ei pea niitma. Ainult et õige pea oli seesama vasikas juba ka mandariinipuude all, kus meil suur kõrvitsavõsa Ja muidugi on kõrvitsad maitsvamad kui poolpuitunud hein. Noh, ega me veel suurt ei virisenud, kõrvitsad kasvasid sinna niikuinii metsikult ja kompostihunnikus oli järgmine võsa juba levimas. Eile läksin üle nädala jälle aiamaale ja mis ma siis nägin. Kõik mu maasikapeenar pealt puhtaks näritud. Ok pool peenart oli hullult heina sees, sest lihtsalt pole sel suvel aega olnud aiaga jännata, ehitus võtab kõik ajavarud endale. Aga ikkagi.... Ja mis veel hullem, see punane sõstar, mille isa tõi ja mis nüüd lõpuks enam-vähem kohanenud oli, on pealt puhta paljaks söödud. Ei tea, kas jääb elama. Mul tuli eile lausa nutt peale. Paulo lubas ka kahjud üle vaadata ja naabriga rääkima minna aga mis see rääkimine enam aitab. Isegi pool lehma ei aita. ( nutt ja hala)

4.
Laura ei tahtnud eile kuidagi mähet panna. See-eest Taavi oli nõus uuesti tita olema. Saigi siis Taavile Laura meelitamiseks mähe ümber. Veidi aja pärast muutub Taavi järsku kuidagi llikumatuks ja siis teatab: "Hmm , mõnus, soe..."
"Taavi. tegid pissi?"
"Mhmmh, päris mõnus on."
"Aga sa oled ju juba suur poiss, ja pealegi , hiljem läheb ju külmaks ja ebamugavaks."
Mõtlik paus
" Pole viga, kaka on hullem"

Side lõpp

2 kommentaari:

irvikkass ütles ...

Taavi on selles mähkmeasjanduses ikka päris tark ma vaatan :)


Sõstrapõõsale jään kaasa elama, loodan väga, et ta peab vastu.

maavillane ütles ...

On veel ka beebiroosa ja printsessiroosa, see viimane meie Ronja lemmikvärv, ainult, et ma pole päriselt pihta saanud, millist tooni see just on, tundub, et kõik meeldivad roosad on printsessiroosad :) Nii et äkki siis on teie maja ka printsessiroosa ;)

Sõstrapõõsale pean kõvasti pöialt ja luban, et ega see eestlaste invasioon teile ei lõpe, toome veel!