Seitsmeteistkümnes sissekanne.

Ja ongi jõuluaja algus. Päkapikud juba piiluvad ja eile jätsid kirja et kohe-kohe hakkavad komme tooma. Pange sussid valmis. Ainult, et meil on vaja lastele uued sussid osta või teha( just tuli meelde mul on veel ema saadetud lõnga alles, kohe täna hakkan susse tegema). Kuidas siis möödus meie esimene advent. Laupäeval tegin alustuseks ühe pehme piparkoogi, selle, millele mingi hapukas asi peaks vahele või peale minema. Ise mõtlesin, et pool sööme kodus ära ja pool viime isale-emale. Kus sa sellega, ei jõudnud isegi glasuuri vahele teha, pool kadus soojalt ära ja hommikuks polnud enam teist poolt ollagi. Koos teega maitses mõnus. Lubasin Taavile, et sel nädalal teen piparkoogitaina valmis, ja siis hakkame koos piparkooke tegema. Ainult et meil on praegu köögi kasutamisega jama.
Eelmisel nädalavahetusel ei tulnud meister põrandat panema, ja sel nädalavahetusel teatas ka ,et ei saa tulla. Paulol sai siis kannatus otsa, kutsus endale ühe töökaaslase külla, kes seda tööd oskab. See siis reede õhtul juhendas ja edasi mässas Paulo sel nädalavahetusel juba ise. Tulemus: koridoris ja pooles köögis on plaadid olemas, puudu on need, mida on vaja lõigata, sest meil pole vastavat masinat. Minu arust väga ilusasti pandud . Paulo ise küll mingil hetkel virises, et kuskilt kipub mingi mm valesti jooksma. Järgmisel nädalavahetusel on siis teine pool plaanis ja ehk siis saab juba meister ka tulla ja saab ka need seinaääred ära pandud. Lastel oli lõbu laialt, sest kuna osade plaatide peale ei tohtinud astuda, siis sai seinaääri mööda hüpelda ja oli igavesti huvitav. Ja mina sain nüüd aru, kui suur meie köök ikka tegelikult on. Tõstsime väiksema laua sinna nurka, kus meil see tarbeköök ja mahume ka niimoodi ära, see on siis umbes ühe kolmandiku sisse meie olemasolevast köögist. Saabki pannkoogid kohe pannilt taldrikule panna :). Paljud korteriinimesed majandavadki ju umbes samasuurel alal. Neil, tõsi küll, pesumasinad ja muud sellised asjad enamasti vannitoas.
Siis kaunistasime Taavi ja Laura toa ära.
Heegeldasin neile umbes selliseid päkapikud: ------------------»»
Juhend on leitud isetegijast ja neid asjakesi oli lahe teha. Peale selle kleepisime aknale veel õlgedest tehtud lumehelbeid, ilus sai. Lahe on vaadata, kuidas lapsed on õhinas ja kõike seda jõulujuttu tõsiselt võtavad. See annab endalegi jõulutunnet.

Pühapäeval,kui pidi olema rahulik advendiõhu, ja Paulo hoopis plaate pani ja mina üritasin tube koristada ja lapsed minu tegevust hoolega nullisid, tabasin end mingil hetkel mõtlemast, et see ongi ju perekond. Nii just ongi lahe; ei mingit sunnitud koosistumist ja tegemist. Igaüks teeb midagi, sest tahab ja üritab teistel olemist mõnusamaks ja kodusemaks teha. Ja kuigi vahel on närvid krussis ja lapsed võimatud ja mees pahas tujus ja naine viril ja söök soolane ja kultuurikiht kasvab üle pea ja...., siis see ongi ju osa meist. Ja ilma nende momentideta poleks ka ju neid teisi, mis südame soojaks teevad. Ja vahepeal on vist kõik emad mustas masenduses ja enesehaletsuse tujus. Aga kui poleks neid kalleid, kes võibolla on sinu tuju kaasaaitajad, siis ei oleks ju ka kedagi, kelle nimel edasi pingutada ja ennast tagasi üles upitada. (Maavillane, see viimane on varjatud sõnum sulle)


Head jõuluaega teile kõigile ja rahu teie südametesse ja puhtust mõtetesse.

PS! Tuletasin vana veneaegset tarkust meelde ja tihendasin vanade sukpükstega aknaid, sest polnud aega poodi seda tihenduskummi ostma minna ja külm oli.

PS 2! Lapsesuust: Taavil olid peale kõhugrippi veel jupp aega õhtused kõhuvalud. Ostsin talle seda elusate bakteritega jogurtit, kes selle floora seal tasakaalu seaksid. Seletasin ka Taavile, et selle jogurti sees on head bakterid, mis pahad pisikud kinni püüavad.Umbes nagu aiamaal on head putukad , kes taimedele head teevad ja pahad, kes taimi söövad. Jargmisel päeval Taavi siis seletas Laurale: "Kui sa selle jogurti ära sööd, siis lähevad sul lepatriinud kõhtu ja püüavad seal pahad tegelased kinni" .

Side lõpp